Filmikriitikute suleproov 2024 – eesti dokumentaal!

Seekordse suleproovi fookuseks on Eesti dokumentaalfilm, sest kui me ise ei kirjuta, siis keegi teine seda ka meie eest ei tee. Kui inspiratsiooni peaks mingil põhjusel nappima, soovitame Arkaadris või Jupiteris ringi vaadata – ainest jagub! 


Seekordse suleproovi fookuseks on Eesti dokumentaalfilm, sest kui me ise ei kirjuta, siis keegi teine seda ka meie eest ei tee. Kui inspiratsiooni peaks mingil põhjusel nappima, soovitame Arkaadris või Jupiteris ringi vaadata – ainest jagub! 

Kaader Eeva Mägi dokumentaalfilmist „Lembri Uudu”

Ootame osalema autoreid, kelle sulest pole varem filmikriitikat avaldatud. Arvustamisele võib võtta nii lühikese kui ka täispika dokumentaalfilmi, ent teksti pikkus ei tohiks ületada 3500 tähemärgi (tühikutega) piiri. Tööd tuleb saata e-posti aadressile filmikriitik@muurileht.ee hiljemalt 10. maiks. 

Parimad autorid seovad selge argumentatsiooni ja asjatundlikud hinnangud loomingulise lähenemise ja kaasakiskuva tundelisusega. 

Säravaima teksti autorile annab Eesti Filmi Instituut 500-eurose rahalise stipendiumi. Teise koha pälvijale kingivad Kino Sõprus ja Elektriteater aastase tasuta sissepääsu kõikidele tavaseanssidele. Kolmanda koha auhinnaks on 2024. aasta PÖFFi pass. Parimad dokfilmiarvustused avaldame Müürilehe juuninumbris.

Parimaid töid aitavad välja valida aasta filmiajakirjanik Johannes Lõhmus, filmirežissöör Meel Paliale ja eelmise aasta suleproovi võitja Piia Õunpuu. Žürii tööd juhib Müürilehe kultuuritoimetaja Helena Aadli.

Ülo Tambeki ja Toomas Kirdelahe 1968. aasta (esiti ärakeelatud) filmist „Talupojad” jääb kõlama lause: „Kogu aeg ja olu oli teiseks saanud, ilma et keegi õieti oleks teadnud, millal, miks või kuidas.” Kas mitte säärase teadmatuse vältimiseks meil dokumentaalfilmi vaja polegi!

Julgustame osalema ja soovime kerget sulge!

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Filmikriitikute suleproov 2023 – režissööripukk kuulub naistele
12 min

Filmikriitikute suleproov 2023 – režissööripukk kuulub naistele

Konkursi võitjate valimisel said otsustavaks filmi kontekstualiseerimine, kaasakiskuv kirjutamisstiil ning värske ja mitmekülgne analüüs.
Filmikriitikute suleproov 2022 – ainult armastusest!
12 min

Filmikriitikute suleproov 2022 – ainult armastusest!

Selleaastase filmikriitikute suleproovi võidutöödes leidub värskeid analüüsikategooriad, vürtskaid võrdlusi ja mahlakat keelekasutust.
Filmikriitikute suleproov 2021 – õuduse eri!
12 min

Filmikriitikute suleproov 2021 – õuduse eri!

Pole mingi saladus, et häid kultuurikriitikuid tuleb tikutulega taga ajada. Müürilehe noorte filmikriitikute suleproov annab tagasihoidliku panuse selle probleemi lahendamisse ja on ühtlasi tõestuseks, et huvi kirjutamise vastu on suur.
Müürileht