Homme toimub Tallinnas meeleavaldus Põhja-Ameerika põlisrahvaste toetuseks

USA põhjaosas on tekkinud suur huvide konflikt Ameerika põlisrahvaste ja ettevõtte Energy Transfer Partnersi vahel, kes soovib ehitada põlisrahvaste elualadele Põhja-Dakotasse hiiglasuurt naftatoru. Homme, 9. novembril toimub kell 14 Tallinnas Ameerika saatkonna ees rahumeelne meeleavaldus Põhja-Ameerika põlisrahvaste toetuseks.

USA põhjaosas on tekkinud suur huvide konflikt Ameerika põlisrahvaste ja ettevõtte Energy Transfer Partnersi vahel, kes soovib ehitada põlisrahvaste elualadele Põhja-Dakotasse hiiglasuurt naftatoru. Homme, 9. novembril toimub kell 14 Tallinnas Ameerika saatkonna ees rahumeelne meeleavaldus Põhja-Ameerika põlisrahvaste toetuseks.

Ameerika põlisrahvaste meeleavaldus Standing Rocki reservaadis. Foto: press

Ameerika põlisrahvaste meeleavaldus Standing Rocki reservaadis. Foto: press

Hiljuti on vastasseis põlisrahvaste ja projekti planeerijate ning kohaliku võimu vahel läinud pingeliseks, kirjutab Kai Allikas Eesti Rohelise Liikumise kodulehel. Oma maa kaitsjaid on sadade kaupa vahistatud, nende vastu on kasutatud agressiivseid meetodeid, mis on niigi keerulist olukorda pingestanud. Juba on ka täitunud põliselanike esimene hirm – osa nende pühast maast on juba üles kaevatud, nüüd võitlevad nad vee kaitsmise eest.

Kai Allikas kirjutab, et ehitajate väitel on torud ohutud ja õnnetusi juhtub vähe, kuid tegelikult on lekked sagedased, nende asukohti on mõnikord raske märgata ja nii imbub keskkonda märkimisväärne kogus naftat. Lisaks on veel mängus inimlik ahnus, kus ebaseaduslikult lõhutakse torusid, et naftat kätte saada, aga parandamine jäetakse kellelegi teisele.

Allikas jätkab, et lekked võivad olla väiksed, aga on ette tulnud ka torude purunemist, mis klassifitseeruvad juba looduskatastroofi alla. Näiteks 2013. aastal purunes toru, mille tagajärjel valgus Põhja-Dakotas kohaliku farmi maadele üle kolme miljoni liitri naftat. Sarnane õnnetus juhtus ka 2010. aastal, kui Michiganis voolas Kalamazoo jõkke pea sama suur kogus naftat. Selle koristamiseks kulus aastaid ja kuludeks hinnati üle miljardi dollari. Peale selle on naftatorudel kindel eluiga, aga ettevõtted üritavad neid kasutada võimalikult kaua, suurendades nii õnnetuste riski. Näiteks Aafrikas, Nigeri deltas on looduskeskkond naftalekete tõttu tõsises ohus ning poliitikud ei soovi olukorda lahendada.

„Kutsume üles Eesti inimesi seisma nende inimestega solidaarsuses, märkama vähemuste probleeme nii inimõiguste kui ka puhta keskkonna eest võitlemisel ning ütlema selgelt välja, et selline kohtlemine ei ole õiglane. Toetame USA valitsust püüdlustes tagada demokraatia ning vägivallatu suhtlus põlisrahvaste ja nende toetajatega, aga mõistame hukka lepete rikkumise ja vägivalla, millega USA valitsus põliselanikke väärkohtleb ja alandab. Mõistame hukka korporatiivsed huvid, millega lühinägeliku kasumi ja rahateenimise nimel unustatakse väärtused, mis aitavad ka tulevastel põlvkondadel elus püsida. Samuti mõistame hukka Eesti Vabariigi valitsuse vaikimise ja nõutuse omal maal samadele probleemidele otsa vaadata Rail Balticu näitel,” on ERLi seisukoht.

Homme, 9. novembril kutsub Eesti Roheline Liikumine inimesi üles osalema rahulikul meeleavaldusel, palve- tantsu- ja lauluringis Ameerika saatkonna juures (Kentmanni 9, Tallinn). Toetusavaldus algab kell 14 ning orienteeruvalt kell 15:15 liigutakse koos Vabaduse väljakule. Ürituse leiad Facebookis siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kõik peab muutuma
Noored prantslased protestimas kliimamuutusi esilekutsuva tööstustegevuse vastu. Foto: Renee Altrov
Noored prantslased protestimas kliimamuutusi esilekutsuva tööstustegevuse vastu.
15 min

Kõik peab muutuma

Kapitalistlikust mentaliteedist kantud industriaalühiskonna ja poliitiliste jõudude aeg on ümber saanud. Kliimakatastroof, sotsiaalsed pinged ning suutmatus ja soovimatus neid lahendada on märk sellest, et muutuma peab kogu senine mõtteviis. Parem maailm on võimalik.
Kas kliimapagulased vajavad kaitset?
Foto: Climatalk (CC by 2.0)
Sri Lanka Tamili pagulased põgenemas osalt tsunami tagajärjel uuesti puhkenud kodusõja eest.
7 min

Kas kliimapagulased vajavad kaitset?

Ekstreemsed ja muutuvad kliimaolud soodustavad inimeste ebakindlust ning nende vastuvõtlikkust ka poliitilistele võimumängudele. Pagulasteema puhul on seni vähe kliimaküsimusi käsitletud, mis võimaldaks ometi suuremaid probleeme leevendada, kui mitte isegi ennetada nende tekkimist.
Inuittide rahvuslik ärkamisaeg
Inuiti lauljanna Tanya Tagaq. Foto: Wikimedia Commons
Inuittide kultuuri nägu kujundab kaasajal tugevalt ümber inuiti laulja Tanya Tagaq.
7 min

Inuittide rahvuslik ärkamisaeg

Tartu Ülikooli etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistrant ning kultuuritöötaja Ilona Piirimägi kirjutab, kuidas ta sattus Kanadas revolutsiooniliste sündmuste pöörisesse, kui riigi põhjaosa põlisrahvas inuitid hakkasid protestima oma kultuuri kaubastamise vastu alkoholitööstuses ja mujal.
Müürileht