I Wear* Experiment on umbes sama indie kui Tartu Indiefest. Kumbki ei näi tegevat ülemäära vahet suurel ja väikesel, nišinikerdamisel ja ookeanikruiisil – indie’st saab sellisel juhul pigem sõna, millega tähistada mingit pooltabamata nõtket ja suts poeetilist elutunnetust; selline indie lahustab skeene ja valib oma adressaadiks ennast väärtustava tarbija, kes tunneb end mugavalt pea kõikjal, kus leidub teisi temasuguseid.

See, et „Patience’i” puhul on tegu LPga, võttis minu jaoks natuke kordamist ja harjumist, sest oma kaheksa küllaltki eripalgelise looga mõjub helikandja pigem EPlikult. Selles võib näha nii kompositsiooniviga kui ka tegijate teadlikku soovi (ja üks ei välista teist) segada kuulajale täpselt selline kokteil, mida ta ilma tõrgeteta manustada suudab. Väga no bullshit album: ei mingeid täiteks vorbitud ebavaimukaid skit’e, sisse- ega väljajuhatusi, see-eest palju erinevaid kõlavärve, meeleolusid ja pilte. Nende ilmumises, kooskõlas ja vaheldumises on pisut algkooli klassidisko vaibi, kus keegi vilgutab tuledega, teisal mängitakse ümber õpetaja laua tagaajamist ning paar julgemat astuvad oma esimesi avalikke tantsusamme.

Albumi lööb lahti I Wear* Experimenti tänavuse Eesti Laulu finaali kandnud „Patience”. Järgneb klubisemaid ja rokisemaid palasid, mis sobivad ühtviisi nii raadioeetrisse kui ka festivalilavale. On tunda, et bänd on lugudega palju tööd teinud ning püüdnud vaadata oma loomingule nii tavakuulaja, raadiodiskori kui ka festivalikorraldaja vaatevinklist. Tulemuseks on kvaliteetne, reibas ja haarav poptoode, millest ei puudu igatsev indie-hing(us).

Albumi esitluskontsert toimub laupäeval, 28. mail Tallinnas Kultuurikatlas.