Jalanõud, mis ei jäta jälge

Jalanõubränd KIRA toodab nullkulu põhimõttel baleriinasid, mis annetatakse uuel ringil arengumaades elavatele naistele.

Jalanõubränd KIRA toodab nullkulu põhimõttel baleriinasid, mis annetatakse uuel ringil arengumaades elavatele naistele.

Foto: Maanus Kullamaa

Kui kahel turundustaustaga inimesel tekib probleem endale kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike jalanõude leidmisel, mis sobiksid kandmiseks nii peol kui ka linnas asju ajades, võib minna nii, nagu läks Liis Hainlal ja Sirli Sõrmus-Ratasepal.

Just nemad seisavad sel suvel oma esimese kollektsiooniga välja tulnud kingabrändi KIRA taga, mis valmistab uuenduslikest taaskasutatud materjalidest baleriinasid. „KIRA sai alguse soovist inspireerida naisi looma garderoobi, mis on minimalistlik, ajatu ja kvaliteetne. Selle garderoobi selgrooks on ühed mugavad madalad kingad. Kuna me mõlemad kõnnime palju, oli meil kvaliteetsete baleriinade leidmisega suuri raskusi ning nii sündiski mõte valmistada see täiuslik must paar ise,” sõnab Hainla ja lisab, et baleriina on asendamatu king naistele, kes soovivad täiendada oma riietust audreyhepburnliku elegantsiga.

Kingade jälgi ajades jõuame aga materjalideni, mis esialgu üldse elegantsi mõõtu välja ei anna. Nimelt koosnevad KIRA tooted taaskasutatud materjalidest, mille valmistamise tehnoloogia on alles turule tulnud. „Kingade sisevoodriks on taaskasutatud plastpudelitest tehtud vilt, tallaks patenditud tehnoloogiaga ümbertöötatud rehvid ning pealiskangaks taaskasutatud puuvill. Tulevikus katsetame ka ümbertöötatud kummi,” tutvustab Hainla. Samuti on pööratud disainis erilist tähelepanu sellele, et kingad oleksid võimalikult kerged ja hingavad. KIRAd valmivad Tartus asuvas Samelini tehases, mis on tuntud sõjaväe- ja ohutusjalatsite tootja, ja see annab KIRAdele ka vastupidavuse garantii.

Kuid see ei ole veel kõik. KIRA üks eesmärk on annetada taaskasutatud kingapaarid noortele naistele arengumaades ja toetada nende haridusteed. Ehk kui KIRAd on teie jaoks oma aja ära elanud, tasub need tootjale tagasi saata – kingad töötatakse uuesti ümber ning pannakse teele sinna, kus neid on kõige rohkem vaja. Hainla ütleb, et läbirääkimised erinevate heategevusorganisatsioonidega on alles pooleli, kuid kindlasti jõuavad baleriinad kuhugi, kus need kliima ja elustiiliga kokku sobivad. „Naiste harimine ja toetamine on üks efektiivseimaid viise vaesuse vastu võitlemiseks ning female empowerment on üldse meie ettevõttes väga olulisel kohal,” kinnitab Hainla.

Tulevikus on KIRA tegijatel plaan lisada musta kõrvale veel teisteski toonides baleriinasid ning töötada välja midagi ka meestele.

Vaata lisaks KIRA kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Uus eesti disain: Piibe Tomp ja TOKU
TOKU kevad-suvine kollektsioon. Foto: Krista Kattel
TOKU kevad-suvine kollektsioon. Disainerid: Piibe Tomp ja Kristiina Nurk.
4 min

Uus eesti disain: Piibe Tomp ja TOKU

Kuigi Eestis on jalatsitööstus rõivadisainiga võrreldes selgelt vähemuses, ei takista see suurelt mõtlemast. Selle üheks kinnituseks on Võrumaal sündinud kaubamärk TOKU.
Kiirkohting: Kadi Adrikorn
Kadi Adrikorn.
4 min

Kiirkohting: Kadi Adrikorn

Alates tänasest saab VIUU prillipoes tutvuda Adrikorn Artefactsi peakatete kollektsiooniga „Presence”, mis on sündinud Kadi Adrikorni uurimustööst, milliseid isiklikke ning sotsiaalseid muutuseid kutsub esile peakatete kandmine erinevates situatsioonides.
Tulevikus kanname seenenahast mantleid. Intervjuu Stuudioga Aine
Vasakult: Kärt Ojavee, Marie Vinter ja Annika Kaldoja.
7 min

Tulevikus kanname seenenahast mantleid. Intervjuu Stuudioga Aine

Disainiöö raames avati Noblessneri valukojas näitus „Tuleviku materjalid”, mille eestipoolse osa „Materjal I” koostajateks olid disainerid ja Stuudio Aine liikmed Annika Kaldoja, Marie Vinter ja Kärt Ojavee.
Müürileht