Kiirkohting: Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved

Täna, 26. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis kunstnike Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi rahvusvahelise trupiga koostöös valminud lavastus „Uncanny You”, mille keskmeks on veider ja kõhedust tekitav õhustik ning olukorrad, mis on inspireeritud inimkonna enesehävituslikust käitumisest.

Täna, 26. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis kunstnike Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi rahvusvahelise trupiga koostöös valminud lavastus „Uncanny You”, mille keskmeks on veider ja kõhedust tekitav õhustik ning olukorrad, mis on inspireeritud inimkonna enesehävituslikust käitumisest.

Lærke Grøntved (vasakul) ja Ann Mirjam Vaikla. Foto: Ingel Vaikla

Lærke Grøntved (vasakul) ja Ann Mirjam Vaikla. Foto: Ingel Vaikla

Mis oli lavastuse „Uncanny You” loomise algimpulss?
Ann Mirjam: Kui Lærke möödunud kevadel mulle New Yorki külla tuli, lasime ennast inspireerida kõigest ümbritsevast, mis suhestuks filosoofilise terminiga „uncanniness”. Selle mõiste all peame silmas midagi, mis tundub ühtaegu tuttavlik, kuid mõjub samas äärmiselt võõralt – nende kahe tunde koosmõju loob teatud ebamugavust ja ärevust tekitava tsooni. Käisime New Yorgi meelelahutusmaailma kunagises südamikus Coney Islandil, püssimeestega ümbritsetud Trump Toweri ja brutaalse arhitektuurikehandiga ÜRO peakorteri juures. Lisaks lugesime New York Timesi esikaanelt artiklit äsja õhitud, inimkonna ajaloo suurimast lõhkekehast „The Mother of All Bombs”. Kogutud impulsside ja ideedega sõitsime osariigi põhjaosas asuvasse residentuurikeskusesse Arts Letters and Numbers.

Lærke: Terminit „uncanny” kasutatakse tihti kirjeldamaks roboteid, kes näevad välja täpselt nagu inimesed. Mida rohkem robot inimese moodi on, seda enam tekitab ta „uncanny” tunde. Tol hetkel tekitas meis seda kõige rohkem nüüdne poliitline kliima – külma sõja olukord. Protsessi käigus jõudsime järeldusele, et asi pole isegi pommides ega müürides, mida ehitame 2017. aastal, vaid selles, kuidas me räägime ümbritsevast, sellest, kuidas seda esitletakse meedias.

Kuidas kirjeldaksite oma koostööd ja teineteise loomingulist käekirja?
Ann Mirjam: Nii minu kui Lærke loomingulist protsessi iseloomustab intuitiivne lähenemine ehk kõhutunde jälgimine ja usaldamine. Kuigi meile meeldib üksteisega asju arutada, peame olulisimaks ideede läbiproovimist laval, sest alles selle järel saab aru, kas idee töötab või mitte. Lavastuse jooksul oleme teinud mitmeid avastusi oma loomeprotsessi kohta – näiteks avastasime, et meile meeldib koos kirjutada ning tegeleda tekstiga. Ülioluline on koostöö meie teiste meeskonnaliikmetega – kuulame nende arvamust väga.

Lærke: Ann Mirjam ja mina oleme töötanud lähestikku selle projekti algusest saati. Oleme kokku kutsunud tiimi, kellest igaüks pakub projektile midagi unikaalset. Meie koostöö põhineb eelkõige katsetamisel ja läbi selle oma tee leidmisel.

Teie lavastus keskendub sellele, kuidas meedia ümbritsevat mõjutab. Kas suurenenud infovoog aitab meil maailma paremini mõista? Kuidas selles meediamaailmas orienteerute?
Ann Mirjam: Meid ümbritseva meedia suhtes peab säilitama kriitilist meelt ning mõnikord pidama isegi nn „uudistepaastu”. Leian, et maailma mõistmiseks on paremaid viise. Üks sõber vastas just mu hiljutise küsimuse peale, kas ta jälgib uudiseid, et adekvaatse ning korralikult informeeritud igapäevase maailmapildi loomiseks peaks ta kulutama ühes päevas vähemalt kolm tundi uudiste lugemisele. Nii mõeldes tunduvad need kolm tundi aga äärmiselt olulise ajaühikuna, mida saab hoopis paremini ära kasutada.

Lærke: Ma kasvasin üles, jälgides Taani rahvusringhäälingut, usaldades informatsiooni, mis seal oli. Oma teismeliseaastatel muutusin ma meedia suhtes kriitilisemaks. Mäletan, et olin ühel meeleavaldusel ja kui hiljem nägin, kuidas nad seda rahvusringhäälingus kajastavad, sain aru, mil määral nad meie reaalsust tegelikult väänata võivad. Ma arvan, et on oluline olla teadlik oma allikatest, kust sa saad informatsiooni, ja isegi siis on see äärmiselt keeruline, rääkimata informatsioonist, mis ei jõua meieni. Informatsioon on loodud valitud inimestele ja kohtadele maailmas.

Uncanny You” etendub 26., 28., 29. ja 30. septembril Kanuti Gildi SAALis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kiirkohting: Kadri Noormets
Kadri Noormets. Foto: Sohvi Viik
Kadri Noormets.

Kiirkohting: Kadri Noormets

Sel sügisel on etenduskunstnikku ja kirjutajat Kadri Noormetsa näha olnud SAAL Biennaalil ning alates kolmapäevast ka Sõltumatu Tantsu Laval, kus etendub Noormetsa lavastus tõotatud maast. Septembri lõpus osaleb kunstnik Tartu Kunstimuuseumi näitusel muuseumi koreograafiast, kus lähenetakse näitusemajale tantsu vahenditega.
Kiirkohting: Youngarlic
Youngarlic ehk Reimo Õun noorena. Foto: erakogu
Youngarlic ehk Reimo Õun noorena.
6 min

Kiirkohting: Youngarlic

Järgmisel nädalal, 25. septembril algava Disainiöö programmi kuulub disaineri, animeerija ja maalikunstniku Youngarlicu ehk Reimo Õuna näitus „Kodu on seal, kus su kunst on”. Selleks veedab Youngarlic viis päeva Rotermannis asuvas Stalkeri käigus, esitledes seal oma loomingut.
Narva kunstiresidentuuris vestlevad Maria Kapajeva ja Rebeka Põldsam
„Unistus on ebaselge”. Näitusevaade. Foto: Maria Kapajeva
„Unistus on ebaselge”. Näitusevaade.
,
1 min

Narva kunstiresidentuuris vestlevad Maria Kapajeva ja Rebeka Põldsam

Reedel, 29. septembril vestleb Narva kunstiresidentuuris kunstiteadlane Rebeka Põldsam kunstniku Maria Kapajevaga, kellel on samas kohas avatud näitus „Unistus on helge, veel ebaselge“. Laupäeval, 30. septembril ootab kunstnik kohalikke venekeelsele kohtumisõhtule.
Müürileht