Täna, 26. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis kunstnike Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi rahvusvahelise trupiga koostöös valminud lavastus „Uncanny You”, mille keskmeks on veider ja kõhedust tekitav õhustik ning olukorrad, mis on inspireeritud inimkonna enesehävituslikust käitumisest.
Mis oli lavastuse „Uncanny You” loomise algimpulss?
Ann Mirjam: Kui Lærke möödunud kevadel mulle New Yorki külla tuli, lasime ennast inspireerida kõigest ümbritsevast, mis suhestuks filosoofilise terminiga „uncanniness”. Selle mõiste all peame silmas midagi, mis tundub ühtaegu tuttavlik, kuid mõjub samas äärmiselt võõralt – nende kahe tunde koosmõju loob teatud ebamugavust ja ärevust tekitava tsooni. Käisime New Yorgi meelelahutusmaailma kunagises südamikus Coney Islandil, püssimeestega ümbritsetud Trump Toweri ja brutaalse arhitektuurikehandiga ÜRO peakorteri juures. Lisaks lugesime New York Timesi esikaanelt artiklit äsja õhitud, inimkonna ajaloo suurimast lõhkekehast „The Mother of All Bombs”. Kogutud impulsside ja ideedega sõitsime osariigi põhjaosas asuvasse residentuurikeskusesse Arts Letters and Numbers.
Lærke: Terminit „uncanny” kasutatakse tihti kirjeldamaks roboteid, kes näevad välja täpselt nagu inimesed. Mida rohkem robot inimese moodi on, seda enam tekitab ta „uncanny” tunde. Tol hetkel tekitas meis seda kõige rohkem nüüdne poliitline kliima – külma sõja olukord. Protsessi käigus jõudsime järeldusele, et asi pole isegi pommides ega müürides, mida ehitame 2017. aastal, vaid selles, kuidas me räägime ümbritsevast, sellest, kuidas seda esitletakse meedias.
Kuidas kirjeldaksite oma koostööd ja teineteise loomingulist käekirja?
Ann Mirjam: Nii minu kui Lærke loomingulist protsessi iseloomustab intuitiivne lähenemine ehk kõhutunde jälgimine ja usaldamine. Kuigi meile meeldib üksteisega asju arutada, peame olulisimaks ideede läbiproovimist laval, sest alles selle järel saab aru, kas idee töötab või mitte. Lavastuse jooksul oleme teinud mitmeid avastusi oma loomeprotsessi kohta – näiteks avastasime, et meile meeldib koos kirjutada ning tegeleda tekstiga. Ülioluline on koostöö meie teiste meeskonnaliikmetega – kuulame nende arvamust väga.
Lærke: Ann Mirjam ja mina oleme töötanud lähestikku selle projekti algusest saati. Oleme kokku kutsunud tiimi, kellest igaüks pakub projektile midagi unikaalset. Meie koostöö põhineb eelkõige katsetamisel ja läbi selle oma tee leidmisel.
Teie lavastus keskendub sellele, kuidas meedia ümbritsevat mõjutab. Kas suurenenud infovoog aitab meil maailma paremini mõista? Kuidas selles meediamaailmas orienteerute?
Ann Mirjam: Meid ümbritseva meedia suhtes peab säilitama kriitilist meelt ning mõnikord pidama isegi nn „uudistepaastu”. Leian, et maailma mõistmiseks on paremaid viise. Üks sõber vastas just mu hiljutise küsimuse peale, kas ta jälgib uudiseid, et adekvaatse ning korralikult informeeritud igapäevase maailmapildi loomiseks peaks ta kulutama ühes päevas vähemalt kolm tundi uudiste lugemisele. Nii mõeldes tunduvad need kolm tundi aga äärmiselt olulise ajaühikuna, mida saab hoopis paremini ära kasutada.
Lærke: Ma kasvasin üles, jälgides Taani rahvusringhäälingut, usaldades informatsiooni, mis seal oli. Oma teismeliseaastatel muutusin ma meedia suhtes kriitilisemaks. Mäletan, et olin ühel meeleavaldusel ja kui hiljem nägin, kuidas nad seda rahvusringhäälingus kajastavad, sain aru, mil määral nad meie reaalsust tegelikult väänata võivad. Ma arvan, et on oluline olla teadlik oma allikatest, kust sa saad informatsiooni, ja isegi siis on see äärmiselt keeruline, rääkimata informatsioonist, mis ei jõua meieni. Informatsioon on loodud valitud inimestele ja kohtadele maailmas.
„Uncanny You” etendub 26., 28., 29. ja 30. septembril Kanuti Gildi SAALis.
