Maailmakoristuspäeva meeskond kutsub kõiki prügi kaardistama

Ülemaailmne koristuspäev toimub septembris, nii et neli kuud enne seda on 90 riiki alustanud prügi kaardistamise kampaaniaga, et mobiilirakendusega World Cleanup App fikseerida maakera kõige prügisemad paigad.

Ülemaailmne koristuspäev toimub septembris, nii et neli kuud enne seda on 90 riiki alustanud prügi kaardistamise kampaaniaga, et mobiilirakendusega World Cleanup App fikseerida maakera kõige prügisemad paigad.

Prügi metsa all. Foto: Tiia Monto

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on prügi kaardistamine väga tähtis sissejuhatus maailma ajaloo suurimale kodanikualgatusele, kui 15. septembril hakkavad Eesti juhtimisel ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga ligi 150 riiki.

„Kaardistamise eesmärk on luua nn prügiandmebaas, et näha probleemi ulatust. See on vajalik info teadlastele, kes saavad analüüsida ja välja töötada lahendusi, kuidas prügi vähendada. Selleks on kokku pandud eraldi ülemaailmne Teeme Ära teadlaste tiim, kes hakkab kogutud andmetega edasi töötama,” rääkis Truuverk.

Prügi kaardistamine on lihtne. Selleks tuleb alla laadida World Cleanup app, kaardistada looduses liikudes teele jäävad prügihunnikud, teha rakendusega foto, märkida prügi asukoht ja koostis ning laadida üles.

Eesti koristustiimi juhi Raimo Matvere sõnul saab prügi kaardistamist ühendada näiteks ettevõtete ja asutuste suvepäevadega, koolitus- ja motivatsioonipäevade või meeskonnaüritustega. „Kaardistamine on väga oluline, sest selle põhjal saame panna paika koristuspäeva plaani – kuhu ja kui palju inimesi koristama saata,” kutsus Raimo Matvere kõiki inimesi, ettevõtteid ja riigiasutusi kaardistamisega liituma.

„Samuti on kõik teretulnud tulema 15. septembril välja ja andma oma väärtusliku panuse koristuspäeva õnnestumisse,” lisas Matvere, kelle sõnul plaanitakse Eestis keskenduda peamiselt metsadele, aga ka
mererandadele ja järvede-jõgede kallastele.

Koristuspäev saab teoks koostöös Eesti maaomanike, kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate, Eesti ettevõtete ja inimestega.

Loe üleilmse koristuspäeva kohta lisa siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

„Teeme ära!” – kärbsed, sitt ja olelusvõitlus. Katkend Berit Renseri raamatust „Minu Indoneesia”
Kohalik prügikoristaja. Foto: Berit Renser
Kohalik prügikoristaja.
10 min

„Teeme ära!” – kärbsed, sitt ja olelusvõitlus. Katkend Berit Renseri raamatust „Minu Indoneesia”

Hiina kõrval on Indoneesia maailma teine kõige suurem ookeanirisustaja ja prügi on seal kõikjal probleemiks. Kogunisti inimeste mõistmine sellest, mis on prügi, tundub Lääne poolt vaatajale absurdne. Raamatu „Minu…
Lähedalt puudutav kauge mure: prügisse mattunud Aafrika
Konteinerid, millele ei tulda kunagi järele. Foto: Toomas Liivamägi
Prügikonteinerid, millele ei tulda kunagi järele.
11 min

Lähedalt puudutav kauge mure: prügisse mattunud Aafrika

Üleilmne linnastumine ja arengumaade moderniseerumine on toonud kaasa süveneva prügiprobleemi, millele lahenduste väljatöötamine pole astunud sama kiiret sammu kui uute ihaldusväärsete kaupade pealetung.
Kuidas mõnusalt elada ja mõistlikult tarbida
Fuji X-E2 / 27mm (40mm)
6 min

Kuidas mõnusalt elada ja mõistlikult tarbida

Aeglase eluviisi viljelejad on pihta saanud, et kiirustamine toob valmistoidupakendite ja heitgaaside kujul kaasa rohkem saastet, nii et närvikulu kõrval võib ka keskkonnahoiu ettekäändel aeg-ajalt pidurit tõmmata.
Müürileht