Mida kõneleb mateeria me ümber

Reedel, 8. veebruaril kell 18 avatakse Kogo galeriis Kati Saaritsa (EE) ja Nora Mertesi (BE/GE) näitus „Jutukas mateeria”, mis vaatleb kõige laiemas tähenduses meid ümbritsevat materiaalset kultuuri ning selles peituvaid lugusid, tähendusi ja transformatsioone.


Reedel, 8. veebruaril kell 18 avatakse Kogo galeriis Kati Saaritsa (EE) ja Nora Mertesi (BE/GE) näitus „Jutukas mateeria”, mis vaatleb kõige laiemas tähenduses meid ümbritsevat materiaalset kultuuri ning selles peituvaid lugusid, tähendusi ja transformatsioone.

Ühiskonnas on sageli olnud tavaks imetleda minevikust pärit materiaalse kultuuri objekte, kuid kuidas suhtutakse tänapäeva objektidesse, mis meid iga päev ümbritsevad? Näitusel vaadeldakse ühiskondlikke lugusid, ootusi ja ihasid, mis on settinud meie ümber leiduvasse mateeriasse; kunstnikud on kui antropoloogid, kes uurivad asjade erinevaid tähenduskihte vormi, materjalide, kasutusfunktsioonide ning sotsiokultuuriliste (aja)lugude kaudu.

Millised ootused ja tähendused meid ümbritsevate asjadega seovad? Kuidas mõjutab inimene end – oma tajusid, arusaamu ja harjumusi – nende asjade kaudu, mida ta enda ümber pidevalt loob? Igapäevaelus on asjadel oluline roll nii materiaalses kui immateriaalses võtmes. Me fetišeerime nende tarbelisust või esteetilisust, kuid mõtleme harva võimalike lisatähenduste ning peidetud potentsiaali peale.

„Jutukas mateeria” põhineb visuaalsel ja taktiilsel uurimistööl asjadest, mis on kaotanud oma funktsiooni, mille funktsioon on teadmata või veel avastamata.

Kunstnikke köidavad olukorrad, kus esemed on oma eesmärgi minetanud või pendeldavad funktsiooni ja esteetika vahealal. Saarits käsitleb dekoratiivsete poolfunktsionaalsete asjade uurimise kaudu objekte, milles on kihistunud eri aegade ühiskondlik edukultus ja tarbimisunelmad. Vaadeldes asjade n-ö saamislugusid, analüüsib ta ka laiemalt „asjasust” ning asjade ontoloogilisi tähendusi. Mertes aga tegeleb igapäevaelu asjadega seonduvate harjumuste ja arusaamade ümbermõtestamisega, kombineerides eri materjale ja tarbeesemete osi. Rõhudes kunstiteose materiaalsele kohaolule ning soovides lahti öelda asjade ja materjalide semantilisest pagasist, avab ta seeläbi nende uusi võimalikke tähendusi ja kasutusviise.

Näituse avamisel toimub etenduskunstnike Age Linkmanni ja Taavi Rei performance. 9. veebruaril kell 16 vestlevad kunstnikud Kati Saarits ja Nora Mertes näituse kuraatori Brigita Reinertiga näituse temaatikast ning laiemalt oma senisest loomingust. Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles.

Lisainfot leiad Kogo kodulehelt.

„Jutukas mateeria” jääb avatuks 23. märtsini.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku?
Põdrangu sovhoosi kontor-klubi Sääsel, arhitekt Mara Metsal, sisearhitekt Maia Laul, ehitati aastatel 1976–1977. Foto: Laura Ingerpuu
Põdrangu sovhoosi kontor-klubi Sääsel, arhitekt Mara Metsal, sisearhitekt Maia Laul, ehitati aastatel 1976–1977.

Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku?

Kunagi terve küla kokku toonud kolhooside keskushooned seisavad praegu paljuski muust kogukonnast hüljatuna maa-asulate südames. Nõukogudeaegse kõrgetasemelise modernistliku ehitusstiili näited vajavad lagunemise vältimiseks riigi ja kohalike tuge.
Arvustus: Mida teha „postsotsialismiga”?
6 min

Arvustus: Mida teha „postsotsialismiga”?

Francisco Martineze raamat „Remains of the Soviet Past in Estonia” arutleb, kuidas on Eestis ümber käidud nõukogudeaegse kultuuripärandiga. Mis on säilinud, mis on hävinenud ja miks?
Arhitektuuri kaasaegne mõtestamine ja julgus mõistete avatusele – „Nõrga monumendi” uurimus
„Nõrk monument”. Foto: Tõnu Tunnel
„Nõrk monument”.

Arhitektuuri kaasaegne mõtestamine ja julgus mõistete avatusele – „Nõrga monumendi” uurimus

Eesti paviljonist Veneetsia arhitektuuribiennaalil ei saa kirjutada ilma korra pilku heitmata biennaali rollile kui sellisele ja eesmärgipüstitusele, miks seal osaletakse.
Müürileht