Müürilehe kultuurikalender – paastukuu tegemised

Ühele kevadkuu, teisele paastukuu või sulakuu, mõnele aga hoopis helmekuu – olgu, mis ta on, ebakonventsionaalne talv paistab selleks korraks kõigest hoolimata ikkagi läbi saavat, juba linnukesed, kenad kasekesed jne. Varsti tuleb algust teha põllutöödega, mida aga seni peale hakata!?

Ühele kevadkuu, teisele paastukuu või sulakuu, mõnele aga hoopis helmekuu – olgu, mis ta on, ebakonventsionaalne talv paistab selleks korraks kõigest hoolimata ikkagi läbi saavat, juba linnukesed, kenad kasekesed jne. Varsti tuleb algust teha põllutöödega, mida aga seni peale hakata!?

Emma DJ. Foto: Press

Esmalt kaubanduslikud teadaanded tartlastele! Pärast uuenduskuuri avab taas külastajatele oma uksed armastatud täikapood Sergei! Niisiis seavad trenditeadlikud hipsterid ja seiklevad hinged oma sammud Aparaaditehase poole juba homme, 5. märtsil vahemikus kell 9–19. Külas Daylight EST, hommikust meelt turgutavad muusika ja tantsuga Maris Pihlap ja Kaisa Ailt. Sissepääs: maksa, kuidas jaksad, talverõivad aga poole soodsamad!

Paar päeva hiljem, 7. märtsil kell 15 toimub sealsamas Aparaaditehases Kogo galeriis näituse „Tasakaaluviivitus” lõpetuseks Martiini impro „parlanks”, mis astub dialoogi Alex Reynoldsi filmiga „See uks, see aken” (2017). Filmi keskmes on tantsija Alma Söderbergi ja muusik Nilo Gallego duett, mis kompab indiviidi piire lähisuhtes. Martiini improvisatsioon on tajutav kui tavapärane elusituatsioon – ennenägematu argipäev, kena segipaisatus, igapäevane õudus, metsik rahu, närviline tühi vaikus.

Märts on aga teatavasti juba iidamast-aadamast (ehk aegade algusest) olnud teatrikuu!

Häid uudiseid on sel puhul (või mõnel muul) näiteks Von Krahli teatril, kus 12. märtsil esietendub Juhan Ulfsaki uus lavastus „Pigem ei“. Lavateos tõukub Herman Melville’i enam kui 150 aastat vanast lühijutust „Kirjutaja Bartleby”, mille põhjal Taavi Eelmaa on kirjutanud uue iseseisva teksti. Tegevus toimub täiesti normaalses kopeerijate kontoris, kus aga – nagu küllap aimata võime – juhtub midagi, mis ei ole enam üldse nii normaalne. (Mis üldse on normaalsus? Jne.)

Järgmisel päeval, 13. märtsil, saab osa juba järgmisest esietendusest, nimelt toob Vene Teater lavale vene dramaturgi Mihhail Durnenkovi näidendi „Utoopia”, mille on lavastanud Vanemuise Teatri näitleja, 2019. aasta parim Eesti lavastaja Karl Laumets. Näidendi peategelased on kauge ääremaa elanikud, kelle saatus on kujunenud üsna keerulistes oludes. Nüüd annab seesama saatus neile pealinnast saabunud ärimehe kujul aga ootamatult uue võimaluse… „Utoopia” räägib nii edasi- kui ka tagasipüüdlusest ning nende alatistest kaaslastest lootusest ja hirmust. Kõigil Vene Teatri etendustel on eestikeelse sünkroontõlke võimalus!

Peorindelt tasub märkida, et 20. märtsil saabub Sveta Baari LGBT+ suunitlusega peole HUNGR esinema Prantsusmaal tegutsev produtsent ja plaadikeerutaja Emma DJ. Pariisis koos sõpradega populaarset reivisarja Fusion Mes Couilles vedav Emma DJ on põrandaaluse skeene tõusev täht, kelle sette võib iseloomustada sõnadega eklektiline, kiire ja värske. Peakülalisele sekundeerivad Köster, 3.6.9. ja teised kohalikud.

5.–17. märtsini maandub Tallinnas ja Tartus Aasia sõnatu teatri festival 1000 kurge, mille raames saab 6. märtsil Eesti Rahva Muuseumis ning 9. märtsil Vene Teatris näha Tam Chi Chuni ooperit „Mr. Shi and his lover“ ning 16. ja 17. märtsil Vene Teatris Teet Kase balletilavastust „Kuldne tempel”. Aga lisaks on võimalik tutvust teha mangakultuuri, kalligraafia, jaapani toidukunstiga ja nii edasi!

Lõppeks aga präänik poeesiasõpradele Kirjanduslinna luulepäeva näol – 21. märtsil tähistatakse UNESCO kirjanduslinnas Tartus – ja samal ajal teisteski kirjanduslinnades – juba kolmandat korda ülemaailmset luulepäeva. Mobiilne sündmus kulgeb pärastlõunast hilisõhtuni erinevais Tartu lokaalides suunaga Genialistide Klubist Aparaaditehase poole. Siin või seal (Salongis või Promenaadiviies või kus parajasti) astuvad üles mõned tallinlased (näiteks Maarja Kangro, Berit Kaschan ja Veiko Märka), aga muidugi ka plejaad teenekaid lõunaeestlasi (Merca, Carolina Pihelgas, Jan Rahman ja Aapo Ilves – kui nimetada mõned).

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe kultuurikalender – jõulukuu toimingud
„Paratamatus elada ühel ajal”.
3 min

Müürilehe kultuurikalender – jõulukuu toimingud

Kõigile kinkimise, kinkide saamise, seaprae-, hapukapsa- ja mandariinientusiastidele on detsember parim aeg aastast. Need aga, kes tarbida ei viitsi, jõululaule põlgavad või kellele pime kaamos mõjub esmajoones masendavalt, peavad nimetatud perioodi lihtsalt kuidagi üle elama. Kultuurset või kaubanduslikku tegevust jätkub…
Müürilehe kultuurikalender – mida toob jaanuar?
Anne Katrine Senstadi „Elements II”, 2018. He Xiangning Art Museum, Hiina.
2 min

Müürilehe kultuurikalender – mida toob jaanuar?

Aasta (või lausa kümnend) on küll puhta uus, aga mingis mõttes läheb kõik vanaviisi edasi – ikka tabavad kunstiinimesi loomepalangud, ikka avatakse näituseid, kirjutatakse ja tõlgitakse raamatuid, lavastatakse, filmitakse, ja ikka tahab Müürilehe lugeja teada, kuhu õigupoolest peaks minema, mida…
Müürilehe kultuurikalender – lumeta veebruar
Ede Raadiku töö seeriast „Enesehool”, 2019
3 min

Müürilehe kultuurikalender – lumeta veebruar

Tartu rahu on tähistatud, aga Vabariigi aastapäevani on veel aega, vastlaliug ähvardab aga üldse kiduraks kujuneda. Mida pakub veebruar kultuurisõpradele?
Müürileht