Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku möödunud nädalate (15.12– 05.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordses memos tuleb juttu USA ja Iraani konfliktist, Trumpi tagandamisprotsessist, Austria uudsest koalitsioonist, Austraalia tulekahjudest ning Eestist ÜRO Julgeolekunõukogus.

Illustratsioon: Laura Vilbiks

Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • USA raketirünnak tappis mõjuka Iraani kindrali Qasem Soleimani, kardetakse konflikti eskaleerumist. Donald Trumpi käsul tapetud Soleimani oli Iraani revolutsioonikaardi välisoperatsioonide juht. Teda peeti teiseks kõige mõjuvõimsamaks inimeseks Iraanis, kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei järel. Iraagis Bagdadi lennujaama lähistel toimunud rünnakus hukkus lisaks Soleimanile veel seitse inimest. USA kaitseministeerium õigustas toimunut väitega, et Soleimanil oli plaanis korraldada rünnak Iraagis viibivatele USA diplomaatidele ja sõjaväelastele. Iraani ajatolla Khamenei nimetas oma sõnavõtus Soleimanit märtriks ja lubas USAle tema mõrva eest karmilt kätte maksta. Kuigi Trumpi sõnul oli atentaat mõeldud sõja peatamiseks, mitte algatamiseks, kardetakse uue sõja võimalikku algust Lähis-Idas.

    ÜRO peasekretär ja Euroopa Liidu esindajad kutsusid osapooli üles vaoshoitusele ja rõhutasid vajadust konflikti deeskaleerida. Arutluse all on ka Trumpi rünnaku seaduslikkus nii rahvusvahelise õiguse kui ka USA siseriiklike seaduste kontekstis. Rahvusvahelise õiguse seisukohast võib see olla ohtlikuks pretsedendiks, USA-siseselt oleks Trump aga pidanud Kongressi oma kavatsusest vähemalt 48 tundi ette teavitama.

    Soleimani surm oli kulminatsioon eelnenud nädalal Iraagis arenenud pingetele. Nimelt korraldas USA möödunud aasta viimastel päevadel õhurünnakuid Iraagis paiknevate Iraani jõudude vastu, mis vallandas Iraani-meelsete protestilaine ja vägivaldse sissetungi USA saatkonda Bagdadis.

    Lisaks Iraagis toimuvale on viimastel kuudel rahvas tänavatel olnud ka Iraanis, seda küll teistel põhjustel. Iraanlased on alates novembrist protestinud kõrgenenud kütusehindade, majanduslike raskuste, presidendi ja ajatolla Khamenei vastu. Trump avaldas valitsusvastastele iraanlastele toetust ning ka EL-i ja ÜRO esindajad taunisid meeleavaldajate peal jõu kasutamist.

  • USAs toimub Donald Trumpi tagandamisprotsess, mis tõenäoliselt läbi ei lähe. Trumpi vastu on esitatud kaks süüdistust. Esimene puudutab võimu kuritarvitamist: kahtlustatakse, et ta survestas Ukrainat hankima mainet kahjustavat materjali oma poliitiliste rivaalide kohta, takistades samal ajal julgeolekuabi Kiievisse jõudmist. Teine süüdistus seisneb Kongressi töö takistamises. Esindajatekojas kinnitas demokraatidest enamus mõlemad süüdistused, järgmine etapp Senatis ei pruugi aga edu tuua, sest seal on enamus vabariiklaste käes. Trumpi tagandamiseks peaks sajast senaatorist tagandamise poolt hääletama 67 senaatorit, kuid demokraatidest senaatoreid on kokku vaid 47. Trump on ajaloos kolmas USA president, kelle suhtes on tagandamisprotsess algatatud. Esimene oli Andrew Johnson 1868. aastal, sest ta töötas vastu rassilise võrdsuse seadustele. Johnson võitis aga Senati hääletuse ühe häälega ning jäi ametisse. Teisel korral püüti 1998. aastal tagandada Bill Clintonit, keda süüdistati õigusemõistmise takistamises ja vande all valetamises. Ka Clinton jäi ametisse. Tagandamisprotsess alustati ka Richard Nixoni suhtes Watergate’i skandaali ajal, aga Nixon otsustas enne protsessi lõppemist ise tagasi astuda.

    Trumpi otsust Iraani rünnata on nähtud kui katset juhtida tähelepanu kõrvale oma tagandamisprotsessilt ning suurendada lähenevate valimiste eel oma toetust. Tihti aitab sõda välismaal kergitada presidendi toetust kodumaal.

  • Austrias leidsid ühise keele konservatiivid ja rohelised. Pärast kuid kestnud läbirääkimisi lõid valitsuse Austria Konservatiivne Rahvapartei ja Rohelised. Maailma noorim peaminister on seega soomlanna Sanna Marini asemel taas Austria Rahvapartei esimees Sebastian Kurz. Kurzi sõnul suutsid erakonnad ühendada mõlema maailma parimad osad ja jääda kindlaks olulisemates valimislubadustes. Austria soovib hakata kliimamuutustega võitlemise eestvedajaks, minna aastaks 2030 täielikult üle taastuvenergiale ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2040. Keskkonnateemade üle troonivad koalitsioonileppes siiski konservatiivsed lubadused. Rahvapartei lubab pikendada pearättide keeldu koolides ning seadustada „ennetav kinnipidamine”, mille järgi võib süüdistust esitamata kinni pidada ohtlikuna paistvaid migrante.

    Eelmine Kurzi valitsus kukkus mais Ibiza-skandaali tõttu, kui tuli välja, et Austria asekantsler Heinz-Christian Strache oli lubanud Vene oligarhi õetütrena esitlenud naisele rahalise toetuse eest vastutasuks riigihankeid. Valitsuse lagunemisest saati on Austriat valitsenud ajutine tehnokraatide valitsus.

  • Austraalia kannatab juba mitmendaid nädalaid põlengute all. Austraalia suurima elanike arvuga osariik Uus-Lõuna-Wales on välja kuulutanud eriolukorra. Põlengutes on hukkunud üle 20 inimese ja 480 miljonit looma, nende hulgas ka väga palju haruldasi isendeid. Hävinud on tuhanded kodud ning põlengute kogupindala on peaaegu 6 miljoni hektari suurune. Lisaks tuletõrjujatele aitab põlenguid kustutada ka 3000 reservväelast. Õhutemperatuur on mitmel pool tõusnud 50 kraadi lähedale.
  • Eesti alustas esmakordselt tööd ÜRO Julgeolekunõukogus. Kui kandidatuur Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks astumiseks seati üles juba 2005. aastal, siis tõeline kampaania Eestile toetuse kogumiseks algas paar aastat tagasi. Juunis toimunud hääletusel oli kohal 193 liikmesriiki, kellest 132 hääletas Eesti poolt. Eesti vastu Ida-Euroopa grupis kandideerinud Rumeenia sai vaid 58 häält. Julgeolekunõukogul on 15 liiget, kellest alalised on Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina. Ülejäänud kümme vahetuvad iga kahe aasta tagant. Välisministeeriumi esindajate sõnul peab Eesti Julgeolekunõukogus oluliseks reeglitepõhist maailmakorda ja rahvusvahelist õigust. Eesti soovib aktiivselt kaasa rääkida teemadel, mis on seotud küberjulgeoleku, konfliktiennetuse, Julgeolekunõukogu reformimise ja kliimaga. Kindlasti aitab Julgeolekunõukogu kogemus tõsta Eesti välispoliitilist võimekust ning süvendada koostööd meie liitlastega.