Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (17.11 – 01.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordses memos tuleb juttu Euroopa Liidu kaitsevõimekusest, Iisraeli sisepoliitikast, valimistest Hongkongis ning protestidest Kolumbias.

Benjamin Netanyahu. Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • NATO ning ühtlasi Euroopa Liidu kaitsekulutuste teema tegi päevakajaliseks prantsuse president Emmanuel Macron. Kõigepealt käies välja oma Euroopa Liidu armee idee ning hiljem väites, et NATO on ajusurmas. Mõistagi on suurenev oht idast nii Venemaa kui ka Hiina näol ja USA protektsionistlik käitumine pannud Euroopa Liidu liidrid liikmesriikide turvalisuse pärast muretsema.

    Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron pooldab eelkõige Euroopa armee loomist, siis Saksamaa juht Angela Merkel on jäänud realistlikuma plaani juurde. Realistlikumaks saab seda plaani nimetada seetõttu, et Euroopa Liidul pole ligilähedastki sõjalist võimekust võrreldes USAga. Seda kinnitavad ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnad. Nimelt soovitab liidukantsler 2030. aastaks viia Saksamaa kaitsekulutused hetkelise 1,42% pealt 2% peale. Saksamaal on võimekus panustada rohkem, olles Euroopa tugevaim majandus ning ka maailma mastaabis arvestatav majandusjõud (olenemata erinevast rahvaarvust moodustavad nii USA kui Saksamaa maailma ekspordist umbes 8%). Merkel on võtnud endale kogu kaitsevõimekuse teemas justkui lepitaja rolli. NATO ühtsust kõigutab nii president Trumpi protektsionistlikud väljaütlemised kui ka Türgi isetegevus Süürias.

  • Iisraelil on pikka aega olnud USA poliitikas tugev mõjuvõim ning USA ja Iisraeli suhted on Trumpi ametiajal aina soojenenud. Praegu on Iisraeli sisepoliitika aga üsna ebastabiilne ning kümme aastat võimul olnud peaminister Benjamin Netanyahut süüdistatakse korruptsioonis.

    Viimasel ajal on USA oma Iisraeli-suunalist poliitikat veelgi leevendanud. USA välisminister Mike Pompeo teatas, et Iisraeli asundused Jordani jõe läänekaldal – Palestiina territooriumil – ei ole rahvusvahelise õiguse mõttes ebaseaduslikud. Pompeo sõnavõttu võib kirjeldada järjekordse märgilise sammuna Trumpi administratsiooni poolt, mis kaugeneb rahvusvahelisest õigusest ja õigusriigist. Pärast Pompeo avaldust kinnitas Euroopa Liit, et jääb erinevalt USAst jätkuvalt seisukohale, et Iisraeli asundused Palestiina territooriumil on ebaseaduslikud. Trump on varasemalt oma ametiajal lõpetanud Palestiinale välisabi andmise, tunnustanud Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ning lõpetanud läänekalda nimetamise okupeeritud alaks.

    Praegune Iisraeli poliitiline eliit ei saanud aprillis valitsuse moodustamisega hakkama, mistõttu toimusid septembris uued erakorralised valimised. Peaministrikandidaat peaks selge olema 11. detsembriks. Iisraeli valimiste analüüsimise puhul tuleb arvestada usuliselt, etniliselt ja ideoloogiliselt sügavalt lõhestunud valijaskonnaga. Kui valitsust ei suudeta moodustada ka sel korral, siis võidakse kuulutada välja valimised, mis oleksid juba kolmandad valimised 12 kuu jooksul. Korruptsioonisüüdistustega peaminister Netanyahu kohtuprotsessi alustamine võib võtta kuid. Kui ta peaks pärast valimisi võimule jääma, võib tema ametaeg veel mõnda aega kesta, sest Iisraeli seaduse järgi võib peaminister kohtumeletluse ajal ametis olla ning peab tagasi astuma vaid lõpliku süüdimõistmise korral.

  • Valimistulemused on alati olnud rahva meelsuse väljendus. 24. novembril 2019 toimusid Hongkongis kohalikud valimised. Huvitava faktina saab välja tuua, et linna 4,1 miljonist elanikust käis valimas rekordiliselt 71%, mis on 24% rohkem kui eelmistel valimistel.

    Rahva kõrge osalus tuleneb Hongkongi väga ebastabiilsest poliitilisest olukorrast. Juba pool aastat toimuvad Hongkongis meeleavaldused, mille käigus nõuab rahvas suuremat osalust poliitikas ning väiksemat mandri-Hiina mõjuvõimu regioonis.

    Valimiste tulemusena läks Hongkongi 18 omavalitsusest 17 demokraatide kätte. Läänemaailma demokraatias tähendaks see seda, et edaspidi on demokraatia-meelsetel suurem mõju kohaliku poliitika ning valitsusjuhi määramisel. Hongkongi puhul on see võit aga pigem marginaalne, kuigi võib mängida mingil määral rolli lääneriikide jaoks. Inimesed on olnud kindlameelsed ning väljendanud oma tahet olla mandri-Hiinast iseseisvad. Kuigi Hiina mõjuvõim Hongkongi üle eksisteerib, proovib Xi Jinping teha praegu kõik, et seda suurendada ning Hongkong tugevamalt mandri-Hiinaga liita. Kohe pärast valimistulemuste selgumist teatas Hiina, et Hongkongi valimised on siseasi ning “üks riik, kaks süsteemi” põhimõte jääb püsima. Praegune erihalduspiirkonna valitsusjuht Carrie Lam on väga vastuoluline, omades tugevat toetust Hiina presidendilt Xi Jinpingilt, samas tekitades meelehärmi kohalikes elanikes. Juba pool aastat pole aga Hongkongi protestijad, kellest lõviosa moodustavad noored, alla andnud.

  • Nii nagu Hongkongis, on ka Kolumbias põhilisteks meeleavaldajateks just noored. Kolumbia puhul on tegemist maailma ühe ebavõrdseima riigiga, põhiliselt just perekondade sissetuleku seisukohalt. Rahulolematus on toonud inimesed tänavatele, sest juba aastaid pole valitsus suutnud sotsiaalseid probleeme lahendada. Kolumbia võimud on mõõtnud ebavõrdsuse taset riigis alates 2002. aastast ning 2017. aastal tõusis riigi vaesustase kõrgemale kui kunagi varem. Maailmapank toob oma statistikas välja, et 2017. aastal moodustas 39% riigi rikkusest Kolumbia rikkaim 10%.

    Protestid on süvenenud praegu just seetõttu, et varasemalt võtsid kogu tähelepanu endale narkokartellid, mässajad ning korruptsioon. Relvakonfliktid pööravad tihti tähelepanu ära olulistelt, kuid vähem põletavatelt teemadelt nagu Kolumbia puhul ebavõrdsus. Kolumbia valitsus proovib proteste kriminaliseerida, kuigi meeleavaldused on Kolumbia põhiseaduse kohaselt täiesti lubatud. Politsei on meeleavalduste mahasurumiseks kasutanud rahva vastu pisargaasi ja tossugranaate.

Selleks et soodustada inimeste teadmisi maailmas toimuvast, tutvustab RSR üht põnevat kaarti, mille kaudu on võimalik olla maailmas toimuvate konfliktidega reaalajas kursis.