Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (02.12– 15.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordses memos tuleb juttu Suurbritannia valimistest, uuest Soome valitsusjuhist, NATO peakohtumisest, Vene spioonist Berliinis ja Prantsusmaa pensionireformist.

Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • Konservatiivide võit Suurbritannias ja valgus Brexiti tunnelis. 12. detsembril võtsid britid taas seisukoha Brexiti suhtes, kui toimusid erakorralised parlamendivalimised. Nagu ka valimiseelsed uuringud prognoosisid, võitsid valimised ülekaalukalt konservatiivid, kes said 365 kohta 650-st võimalikust. Järgnesid Tööpartei 202, Šoti Rahvuspartei 48, Liberaaldemokraatlik Partei 11 ning muud väiksemad parteid 23 kohaga. Jeremy Corbyni juhitud leiboristid said hävitavalt lüüa (–42 kohta varasemate valimistega). Viimati nägi partei nii suurt kaotust 1935. aastal, seetõttu pole ka imestada, et Corbyn teatas, et järgmistel valimistel tema erakonda esikandidaadina enam ei juhi. Suure tõenäosusega soovib Nicola Sturgeon korraldada Šotimaal uue iseseisvushääletuse. Seda põhjusel, et viimane iseseisvushääletus toimus hoopis teistsuguses Suurbritannias. Üks on aga kindel – Boris Johnson sai niivõrd tugeva mandaadi, et saab jätkata peaministrina ning viia ellu selle, mille algatas. Johnson loodab juba enne jõule Brexiti küsimuse parlamenti viia ja kiirelt teemaga õhtule saada.
  • Londonis toimus NATO 70. juubelile pühendatud tippkohtumine. Õhkkond oli pingeline juba enne tippkohtumist. Erdoğan seisis vastu Poola ja Baltimaade kaitseplaani arendamisele, kuna Türgi-vastaseid jõude ei kuulutatud terroristideks. Viimaks jõuti siiski kokkuleppele. Kõnekas on, et NATO lõppdeklaratsioonis mainitakse esimest korda Hiinat võimaliku ohuna. Tippkohtumine lõppes kummaliselt. Nimelt jäi video peale olukord, kus Kanada riigipea Justin Trudeau halvustab Donald Trumpi teiste välisriikide liidrite ees, mille peale viimane solvus ning lahkus päev varem.
  • Soome peaminister Antti Rinne astus tagasi, uueks peaministriks sai Sanna Marin. Antti Rinne astus 3. detsembri hommikul pärast sotsiaaldemokraatide koosolekut tagasi, kuna koalitsioonipartner Keskerakond oli kaotanud peaministri vastu usalduse. Valitsuskriisi üheks põhjuseks oli segadus riikliku postifirmaga. Paar päeva varem astus tagasi ka sotsiaaldemokraadist omavalitsuste- ja omandiõiguste minister Sirpa Paatero, kes ebaõnnestus postitöötajate ja valitsuse seisukohtade vahendamisel. Rinne kaevas endale augu, kui asus parlamendi infotunnis selgitusi andma ning Paaterot kaitsma. Rinne rääkis parlamendi ees väga ebaselget juttu, mis kõik päädis Keskerakonna silmis usalduse kaotusega. Soome valitsus jätkab samade erakondadega, uueks peaministriks on sotsiaaldemokraat Sanna Marin. Olukorras, kus praeguste valitsuserakondade toetus on küllaltki madal, ei soovi ükski koalitsioonierakond erakorralisi valimisi, sest suure tõenäosusega võidaks valimised ülekaalukalt paremkonservatiivne Põlissoomlaste partei. Viimast toetab Yle allikate järgi lausa 24,3% valijatest. Põlissoomlastele järgneb teine opositsioonierakond Koonderakond, keda toetab 18,6%. Maailma noorima ametisoleva peaministri valitsuses on peale Marini 11 naist ja 8 meest, kõikide koalitsiooniparteide juhid on samuti naised. Huvitav on, et Sirpa Paatero sai taas ministriks. Sadat kriitikavaba päeva valitsus saanud ei ole, sest skandaali sattus välisminister Pekka Haavisto. Põlissoomlased heidavad talle ette välisministeeriumi kantsleri mõjutamist, et viimane rikuks konsulaarseadust ning tooks Süüria põgenikelaagrist Soome päritolu ISISe võitlejate lapsed ilma nende emadeta Soome tagasi. Segaduses ja pahane on ka kantsler ise.
  • Vene spioon Berliinis. Augusti lõpus Berliinis toimunud mõrv sai uue pöörde üle-eelmisel nädalal, kui Saksamaa riigiprokuratuur võttis ringkonnaprokuratuurilt üle uurimise Kleinen Tiergartenis toime pandud kuritöö osas. Nimelt tappis 54-aastane vene kodanik Vadim Krasikov kesklinna pargis keset päeva grusiini Zelimkhan Khangoshvili, tulistades ohvrit mitu korda pähe ning põgenedes seejärel rattaga sündmuskohalt. Khangoshvili oli endine tšetšeeni võitleja ning töötas nii Gruusias kui ka Ukrainas Venemaa vastu. Der Spiegel kirjutab, et mõrvar oli reisinud Euroopasse valepassiga, mida ei olnud kantud Venemaa passiregistrisse. Tema väidetavale tööandjale oli ta tundmatu. Lisaks viitab välja antud pass selgelt seostele Venemaa julgeolekuteenistustega. Tänaseks on Saksamaa saatnud riigist välja kaks Venemaa diplomaati, sest Venemaa on keeldunud koostööst mõrva uurimisel. Esmaspäeval ütles Putin ajakirjanikele, et süüdistatav on bandiit, kes korraldas Moskvas metrooplahvatusi, lisades, et Venemaa on palunud isiku välja andmist, kuid seda pole tehtud. Neljapäeval teatas Venemaa, et saadab omakorda riigist välja kaks Saksamaa diplomaati, mis on Saksamaa arust põhjendamatu. Kindlasti ei lõppe olukord vaid sellega, sest uurimine on veel pooleli.
  • Prantsusmaal protestitakse Macroni pensionireformi vastu. Alles olid Prantsumaa tänavad täis kollaveste, kui nüüd toimuvad suurlinnades taas meeleavaldused. 5. detsembril alustasid protestimist transporditöötajad, õpetajad ja paljude teiste elualade esindajad. Tänavatele tuli pea miljon inimest. Streikide põhjuseks on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kavandatud pensionireform. Praegu on Prantsusmaal 42 erinevat pensionirežiimi, mida on Macroni arvates ebamõistlikult palju ning mis pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ametiühingud väidavad, et reformi tulemusel väheneb osade töötajate pension ning tõuseb pensioniiga. Lennuliiklus ning rongiühendused on terves riigis oluliselt häiritud. Kui Macron peaks suutma olukorra lahendada, võib sellest kujuneda hea võimalus Marine Le Peni populaarsus üle trumbata – praegu on nende toetus üsna samal pulgal.