2001. aastal ilmus kultusleibeli Chain Reaction alt EP „Ship-Scope”, mis oli atmosfääriline ja emotsionaalselt provokatiivne dub techno oma parimas vormis.
Plaat oli niivõrd hea, et tähelepanelikumad kuulajad arvasid, et tegu peab olema mõne Chain Reactioni produtsendi varjunimega. Kuid nii see ei olnud. Sügavama tantsumuusika maailmaga oli liitunud andekas ja enigmaatiline produtsent nimega Shinichi Atobe. Pärast seda kadus ta areenilt ning justkui unustati kolmeteistkümneks aastaks. Õnneks oli DDS (plaadifirma, mida juhib Demdike Stare) suuteline Atobe leidma ning sellest ajast saati on ta andnud nende alt välja kolm albumit. Peaaegu kogu diskograafia on olnud justkui järg 2001. aasta debüüdile, välja arvatud „Heat”, mis ilmus nagu välk selgest taevast ja pööras varem üles ehitatud narratiivi pea peale.
Pärast 17 aastat loomingulist stabiilsust näitab Atobe ennast täiesti teise nurga alt, segades oma loomingut laiaulatuslikult house-muusikaga. Õrnalt jack’ivad rütmid, voolavad bassikäigud ja rütme täiendavad klaveriakordid muudavad selle teose dünaamika Atobe kontekstis ainulaadseks. Võrreldes varaseimaga, ei ole see teos mõeldud omaette kuulamiseks, vaid jagamiseks teiste inimestega, eelkõige tantsupõrandal.
Kuid ega Atobele omapäraseks saanud sound ei ole kuhugi kadunud. „Heat 4” tasakaalustab kriipivaid hi-hat’e sooja ja värskendavalt mõnusa bassiga. Kõrgemates sagedustes toimub õrn moonutamine, mis muudab loo tämbri just selliseks, nagu Atobe on seda taotlenud sajandi algusest.
