Esmaspäeval, 14. oktoobril esineb esmakordselt Eestis Tallinna Vene Teatris ameerika eksperimentaal-metal’i kooslus Sunn O))).

Sunn O))). Foto: Ronald Dick

Sunn O))). Foto: Ronald Dick

Tegu on Sunn O))) tänavuse maailmatuuri „Let There Be Drone” kontserdiga, millel esitatakse grupi aprillis ilmunud albumi „Life Metal” ja oktoobri lõpus ilmavalgust nägeva albumi „Pyroclasts” muusikat. Kontserdi erikülaline on saksa avangardkitarrist Caspar Brötzmann.

Sel puhul palusime Sunn O))) muusika austajatel kirja panna, mida nad kontserdist ootavad ning miks bändi muusika neile korda läheb.

Alan Proosa, fotograaf

„Ma pole kunagi metal-muusikat eriti innustunult kuulanud või seda omaks võtnud, pidanud, sest ma olen punk olnud. Haha. Aga mõned erandid muidugi on. Sunn O))) loominguga olen end veidi rohkem kurssi viinud alles viimastel aegadel. Nende helimaastikud, helimassiivid on ülirikkalikud, meditatiivsed ja tripikad. Seal on palju avastamist ja võimalusi. Mulle meeldib vahel enda kehal teatavas slow motion / kung fu / ninja / butoh teemas liikuda lasta – Sunn O)) drone toidab külluslikult. Olen kuulnud, et nad oma kontsertide väe ja kvaliteedi suhtes eriti hinnaalandusi ei tee, seega usun, et korralik kunstiline elamus ja litakas on meil siin kenasti soolas.”

Terje Toomistu, antropoloog

„Sunn O))) kontsert on kahtlemata kauaoodatud sündmus eesti doom’i ja metal’i sõpradele. Ent see on ka erakordne märk siinsel kultuurimaastikul laiemalt, sest tegemist on väga nišižanriga, milles Sunn O))) on absoluutne kunn. See muusika põhineb massiivsetel amorfsetel heliskulptuuridel – ei rütmi, laulu, struktuuri või muud, mida muusikana mõistetud helikoosluselt valdavalt oodatakse. Küll aga edastab Sunn O))) keharakke läbistavat käredat vibratsiooni, viies minimalismi omamoodi maksimaalsuseni.”

Gerty Villo, graafiline disainer ja muusik

„Sunn O))) meditatiivne monoliit. Ruumi moonutavad heliseinad, stalaktiitidena veniv saund ja keha raputav nivoo põimuvad enamaks kui udusse rüütatud haaramatuks müraks. Tulemas ei ole audiosensoorne rünnak, mis meid vastutahtsi varjudesse lohistab, vaid peaaegu ekstaatiline sisevaatluse maastik. Redutseerides muusika kohati sisuliselt vaid massiivseteks vibratsioonideks, saab Sunn O))) pakkuda kehalist elamust, seljaajust vaimsete sõrmeotsteni. Müstitsismi äärealad või heliteraapia… keda sina koopas näed?”

Tristan Priimägi, filmikriitik

„Mulle meenus lugu ühest sõbrast filmitegijast, kes sattus festivalil eksperimentaalfilmide žüriisse ja uuris pärast paari seanssi nõutu näoga, mille alusel või millist mõõdupuud appi võttes neid filme üldse hindama peaks. Sama küsimus jääb vastamata ka Sunn O))) viimaste plaatide puhul. Helitugevus keeratud üles ja narratiivsus maha. Hästi valjult öeldakse midagi väga habrast ja hoomamatut. Kitarrimassiiv suriseb ja voogab nagu mingi loodusnähtus. Kuidas sa omistad kavatsusi, iseloomu ookeanile või maavärinale? See on puhastumine heli kaudu, detailide taandamine kõiksuseks, silmside ääretusega.” (Eesti Ekspress, 09.10.2019)

1998. aastal Seattle’is kitarristi, produtsendi ja visuaalkunstniku Stephen O’Malley ning kitarristi Greg Andersoni loodud Sunn O))) monoliitseis helimassiivides sulanduvad drone, black metal, tume ambient ja mürarokk nüüdisklassika, džässi ja minimalismiga. Läbivaiks tunnusjoonteks on ülim valjus, äärmuslikult aeglane tempo ning selgelt määratletava rütmi ja meloodia puudumine. Romaanikirjanik John Wray on Sunn O))) muusikast osasaamise kogemust kirjeldanud kui „India raaga kuulamist keset maavärinat”. Kontsertidel võimendab bänd oma muusika kummituslikku laengut pikkade esinemisrüüde ja toimuvat saladuseloori mähkivate tossupilvedega.

Raskemuusika žanripiire hägustava Sunn O))) loomingut tunnustavad nii müraroki kui ka eksperimentaalmuusika austajad. Nad on teinud koostööd nii norra eksperimentaalmuusika kooslusega Ulver kui ka popi ja avangardi vaheliste stratosfääride pooljumalate Scott Walkeri ja Julian Cope’iga. Bändi krüptilise kirjapildiga nimi pärineb omaaegse võimendibrändi „Sunn” logost, millel lisaks nimele oli kujutatud ring koos kolme paremale suunatud lainega.

Aprillikuus grupi kitarristi Greg Andersoni plaadileibeli Southern Lord Records alt ilmunud ja kõrge kriitikaskoori pälvinud Sunn O))) kaheksas täispikk stuudioalbum „Life Metal” on selle loojate sõnul „alateadvuse soppides sobravate helide, aja ja energia manipulatsioon”. Plaat salvestati Steve Albini Electrical Audio stuudios täisanaloogsel meetodil. Juba 25. oktoobril näeb ilmavalgust Sunn O))) järjekordne kauamängiv album, „Pyroclasts”, mis koosneb neljast „Life Metal” sessiooni ajal salvestatud palast. Plaat on pühendatud tänavu meie seast lahkunud hardcore’i vokalisti Ron Guardipee, näitleja Kerstin Daley ja muusikaajaloo suurkuju Scott Walkeri mälestuseks.

Sunn O))) Tallinna kontserdi erikülalisena astub üles saksa avangardkitarrist Caspar Brötzmann, kelle muusikat on kirjeldatud kui „pommi maandumisel vallanduvat metalli sulamise, tuletormi ja varisevate hoonete häält”. Juba 1980ndatest aastatest tegutsevat eksperimentaatorit on tihti nimetatud rokki, džässi ja funk’i lõhkavaks ja lagundavaks uue aja Jimi Hendrixiks.

Üritus Facebookis.