Müürilehe muusikatoimetaja annab melomaanidele soovitusi suvisteks seiklusteks.
Eestis tegutses kunagi räppar nimega M.N.D, kelle loomingust suur osa on kahjuks maha võetud. Tõsi, mõned lood leiab netiavarustest üles küll, aga minu isiklik lemmik „Suvi” on jäljetult kadunud. Seal käis reggaeton’i-biit, millele räpiti peale: „Soe, suvi, suits, alko, naised, haigeeee kui hea.” Kui rääkida fenomenist „Eesti suvi”, siis kuidagi on artist suutnud selle aegruumi kinni püüda ja ära destilleerida. Kaheksa sõnaga võetakse elegantselt kokku kõik, mis toimub kolme kuu jooksul 45 000 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Loodan siiralt, et kunagi näeb see laul taas päevavalgust.
Aga tuleme nüüd asja juurde. Milline on Eesti suvi? Õllesummeri järgi võiks öelda, et vägagi polariseeriv. LIDO laval esines 35maffia ja Coolbeti laval Anne Veski. Melomaan pidi valima, kas kuulata Karin Nahkuri DJ-setti või Erich Kriegeri live’i, mis kattusid ajaliselt. Kuskil festivalialal oli ka EKRE telk, papist välja lõigatud Mart Helme ja täitsa päris Kersti Kracht. Viimane kirjutas Uutes Uudistes, et festivalil viibinud noori huvitab poliitika küll, põhiliselt muidugi moslemite sisseränne ja „pagulaste terror”. Pole see noorus hukas midagi, meie omariikluse ja rahvusliku kultuuri nurgakivi seisab vankumatult omal kohal maailmas möllavate tormide kiuste. Kui võtta võrdlusmomendiks Maimiku 2004. aasta film „Vali kord”, on Õllesummer jäänud Õllesummeriks, Iraak asendunud Iraaniga.
Kuhu sina sel suvel lähed, Müürilehe lugeja?
Vaatame esmalt üle meie alternatiivmuusikafestivalid. Pean silmas sellist festivali, mida saab kutsuda Tallinna kultuuriinimeste komandeeringuks. Kus sõna „alternatiiv” annab korraldajale vabaduse kutsuda kohale ükskõik keda. Tavaliselt on nendeks käputäis kohalikke live-artiste, mõni B-kategooria välisesineja ja otse loomulikult ka pealinna diskorite bande. Seesuguseid festivale toimub Eestis sel aastal suisa viis: Tartu Punch, Kikumu, Saund, Võnge ja Station Narva.
Tegelikult on kõigil ägedad programmid. Tartu Punch läks muidugi kogu oma promoga Viagra Boysi ja HU? peale välja, aga olgem ausad, mega peaesinejate kombinatsioon. Ja siis kohalik support, klassikalised tegelased: Mihkel Kuusk, EiK, SADU, Holy Motors, Night Tapes. Viimased kaks esinevad kõigest nädal hiljem Kikumu festivalil, mis on oma välisesinejate ja kohalike artistide valiku poolest pisut alternatiivsem, aga mitte päris underground.
Kikumu puhul ei saa muidugi üle ega ümber tõsiasjast, et nende muidu igati viisaka promomaterjali sekka on siginenud plakatid, mis näevad välja kentsakad. Natuke nagu need videod, mida kellegi vanaema Facebookis jagab, kus väike kassipoeg päästab põlevast majast imiku ja viib ta haiglasse. Päris hästi ei saa aru, kas see kahel jalal kõndiv kassipoeg, kes, kiiver peas, põlevasse majja tormab, on ikka päris. Sama kehtib ka plakatite kohta, millel on kujutatud mingil festivalil olevaid välipeldikuid ja baarijärjekorda.
Programm on kõigest hoolimata tore ja sealt leiab nii Tõnis Mäe kui ka Llorolyni ja Mai. Nestori ja Saaremetsa ees muidugi müts maha, et nad lisaks Kikumule ka Saundi ajavad. Seda küll, Saund on see aasta päris mahlaka programmiga hakkama saanud. Fookuses on kohalikud noored alternatiivmuusikas: 35maffia, tasakaaluliikuriga Raul, Stonehenge’ist skisovisukaid tegev Norman Orro ja kodumaise Mac DeMarco vaibiga Karameel. Kindlasti on kohal ka Chuck Norrisest inspiratsiooni saanud korravalvur, kes rahulikult magavaid inimesi Leigeri kombel telgist välja kangutab ja pisut nahutab. Seegi on traditsioon, mida hoida.
Võnge toimub ka sel aastal koos Tõrva Tule-Päevadega. Seal astuvad teiste seas üles SADU ja EiK, aga ka äsja debüütplaadiga päevavalgele tulnud folkartist Simone Minn ja Järvamaa elektroonikalegend Kaido Kirikmäe. Ja suve lõpus, sügise alguses toimuval Station Narval astuvad teiste seas üles juba mainitud EiK, SADU, Mihkel Kuusk, aga lisaks selle suve festivalide raudvarale ka kohalike produtsentide vaieldamatu kuningas boipepperoni ja Mehhikosse tuurile minev legendaarne Skoone. Ja muidugi neist ehk veelgi legendaarsem Propeller.
Kui küsida välisesinejate kohta, siis Lätti läheb küll Pitbull, aga meile tuleb Lenny Kravitz! Juba 20. juulil Unibet Arenal. Külalisesinejaks sedapuhku de’wayne. Gen Z esindajatele väike trivia-küsimus, sest vanemad teavad raudselt: kes Kravitzit aastal 2008 lauluväljakul soojendas? Spiritualized. Täiesti sürr ju.
The Cure tuleb muidugi ka. See on tegelikult päris huvitav fenomen, ootan juba huviga, kuidas eestlased end 9. augustil ülal peavad, mida nad tegema hakkavad. Kui võtta ette 80ndate ja 90ndate UK emotsejate värk, siis on ju tihti raske öelda, kas see on mõeldud klappidest kuulamiseks ja voodis nutmiseks või staadionil eufooriliselt möllamiseks. Kindlasti on The Cure olemuselt ilusti mõlema kategooria esindaja, ent kuidas reageerib Eesti publik? Mina ootan igal juhul pisaratemeres tantsimist.
Siin on mõned muusikatoimetaja soovitused suviste ürituste kohta, mis võisid radari alt läbi lennata.
Rääbise Sõprade Festival Kasepääl! Kindel minek, viie euri eest saab kuulata Dagöt või Avinurme puhkpilliorkestrit ja osaleda Peipsi kalade õpitoas „Maitse palju jaksad”, kus oma teadmisi ja oskusi jagavad parimad tippkokad ever. Ja päeva juhib Gaute Kivistik. Kui küsimuse all on bang for the buck, siis siin on etalon.
Kuna tunnen Müürilehe lugejaskonna vastu piisavalt suurt austust, siis ma ei hakka eraldi välja tooma, et Viljandi folk toimub ka sel aastal. Loodetavasti kõigil on pastlad juba üles otsitud ja maks valmis pandud. Aga Viljandi Suvepeol 2026 esinevad Synne Valtri, Tanel Padar, Hunt, Laura ja kõigi jupikate kuningas Macky Gee. Nüüd teate.
Üks kõige kõvema programmiga festival sel suvel (muusikatoimetaja täiesti objektiivne hinnang) on ViruFest, mis toimub 30. augustil (kaevurite päeval) Jõhvis. Seal võib näha Enefiti ja VKG jalgpallivõistkondade sõpruskohtumist ning üles astuvad 2 Quick Start ja Dawhy Not. Nende esinemiste vahepeal tunnustatakse traditsioonilise saapaviskevõistluse võitjaid. Õhtut juhib Artjom Savitski! Üritus on täiesti tasuta ning seda korraldavad Enefit ja VKG.
Teine väga tugev favoriit on Võru Lastefestival, mille peaalal on esinejateks ansamblid Lolala ja Traffic. Noortealal on aga põgenemistuba, chill-ala hiidlauamängudega, kriidijoonistamine, rodeohärg, käruralli, köievedu, arbuusisöömisvõistlus. Ja holi stiilis värvipidu, mille peaesinejaks on triibupasta. Jah, lugesid õigesti, VÄRVIPIDU! Võru Lastefestivali korraldaja on muidugi välja toonud, et triibupasta lauludes sisalduva lüürika eest nad ei vastuta.
Järvamaal seevastu toimub Paide Noortebändide Festival, kus osaleb kuni 15 bändi ning peaesinejaks on Põhja-Tallinn. Türi perefestivalilt leiab külastaja aga Stig Rästa, An-Marleni ja krispoisi. Lisaks nendele on programmis välja toodud Lotte ja Jaak, Gabby ja Lepatriinu ning kantritantsu töötuba. Vahupidu ka.
Kui tulla tõsisema melomaania juurde, siis Narvas saab 15.08. kuulata Philip Glassi loomingut, Lennusadamas 29.08. ERSO esituses Brian Enot. Müürilehe muusikatoimetaja ootamatu collab’i auhinna pälvivad sel aastal aga Maria Faust ja Gregor Kulla. Ma ei pea silmas seda, et need kaks esinevad koos, see pole sugugi ootamatu. Pigem seda, et 2. augustil toimub Fausti soolokontsert „Ööliblikas”, mida soojendab Kulla oma barokkoboe ja talle iseloomuliku performatiivsusega, seda kõike ööklubis D3. Ööklubientusiastidele pakub kindlasti pinget ka 17. juulil Pärnus toimuv Disco Tallinn X Must Mesi, kus saab teiste seas kuulata kultuuriminister Heidy Purga kureeritud biite.
Aga sporti peab ka tegema. 19.07. saab osaleda Õismäe Sõõrikujooksul. Kes juba kohe aru ei saa, siis rullige kaart lahti, vaadake Väike-Õismäed ja mõelge pisut, miks on tegu just „sõõrikujooksuga”. Kui lugejate seas on aga melomaanidest jooksjaid, siis tuleb osta praamipilet. 29. augustil toimub Helsingis juba mitmendat korda Sandstorm Run. Tegu on sedapuhku legendaarse muusikavideo teemalise jooksuga, kus järgitakse „Sandstormi” videos kujutatavat jooksutrassi ning läbitakse kõik videos nähtavad asukohad. Otse loomulikult on finišis Darude isiklikult, kes jooksu lõpetanuid tervitab ja mussi mängib. Kiired prillid on semikohustuslikud.
Tartus tuleb ka jooksma hakata, et Shootersis veel viimast korda lällata. Nagu ütles tark mees, siis eestlastele meeldivad üle kõige avamispeod ja sulgemispeod. Shooters läheb lõplikult kinni 18.07., mussi laseb Kalamees. Kes sinna ei jõua, siis suvises Tartus toimub asju küll ja veel. 29. augustil annab festival KUS? võimaluse osaleda kell 21 Pirogovi pargis ühislaulmisel. Ja kui intrigeerib isamaaline värk, siis Rolf Roosalu kodumaiste ja eestikeelsete lauludega kontsertide minituur Võru–Tõstamaa–Tartu jõuab Jaani kirikusse 22. augustil.
Ja lõpetuseks…
20. augustil lubab Terminaator korraldada taasiseseisvumispäeva ja bändi 40. juubeli puhul „läbi aegade suurima Eesti artisti kontserdi Tallinna lauluväljakul.” Ürituse pealkiri jääb ebaselgeks: kas Terminaator on läbi aegade suurim Eesti artist või on tegu suurima kontserdiga lauluväljakul, kus esineb Eesti artist. No elame-näeme, mõlemad variandid on veel võimalikud.
Maarjamaal on tuleval suvel üritusi küll ja veel! Minge ja nautige!
