tee meile teene ja lülita oma reklaamiblokeerija välja.
Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada rohkem väärt artikleid.
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord kirjutab V Artishoki Biennaali kuraator Evelyn Raudsepp festivalist, kus kohtuvad teater ja kunstigalerii, pakkudes uuele hübriidruumile välja nimetuse kunsti-hall.
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral mõtleb Liisa Kaljula sellest, kuidas võiks kaasaegne kunst postkapitalismi panustada ja millisest süsteemikriitikast on üldse tolku.
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral püüab Liisa Kaljula innovaatilise poplegendi David Bowie tekki veidi muusikamaailma pealt kunstimaailma peale sikutada ning esitab suure ringi küsimuse: kes oli esimene make-up’i kandev meesartist Eestis?
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral arutleb Gregor Taul avaliku ruumi probleemide üle Amandus Adamsoni skulptuuri näitel Viljandis.
Sel korral keskendub Liisa Kaljula Artishoki veerus sotsiaalse harmoonia rikkujatele – kunstnikele ja huligaanidele –, kelle jaoks võib kogukond oma jagatud väärtuste ja risoomse turvavõrguga ka ahistav olla. Pisut laiemalt tuleb juttu kunsti missioonist kriitilistel aegadel ja demokraatia erinevatest arengutest postsotsialistlikus Ida-Euroopas.
Ülemaailmse järjekindla neoliberaliseerumise tulemusena peetakse ebakindlust ja ebastabiilsust tööturul positiivseks väljakutseks, kuid vabakutselistele kunstitöötajatele tähendab see reaalsuses sotsiaalsete garantiide puudumist, kuna just nende töötasu pärineb erinevatest allikatest, mis üldiselt ei ole maksustatud.
Tahaksin pühendada seekordse Artishoki veeru kaasaegsele vene kunstile – sõnaühendile, mis on vana lääne kunstimaailma silmis midagi oksüümoronlikku. Russian contemporary art on umbes nagu act natural või definitely maybe – teravmeelne rumalus, millega musta riietunud kunstimaailm kunstinäituse avamisel end lõbustada võiks.
Kunstimaailm kui selline on alati olnud üks üsna hierarhiline paik. Kuna Eestis kunstiturg alles areneb, siis hierarhia tippu ei määra niivõrd materiaalne, kuivõrd sümboolne kapital.
Mis juhtub, kui vahepeal aastaid projektipõhise vabakutselisena elanud kunstitöötajal tekib töö (mis põhimõtteliselt meeldib talle ja millesse ta kaevub)?
Mina, kes ma jut(l)ustan õpilastele, et kaasaegse kunsti puhul on iseseisev mõtlemine ja automatismide väljajuurimine A ja O, pean sealsamas tõdema, et õõvastaval moel võis pedagoogi tulistamine tähendada meie antikangelase jaoks oma noore elu esimest iseseisvat mõttetehingut.
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord esitame kultuuri kohta spekulatiivse analüüsi Maslow-Ponzi meetodil.
22. augustil ilmus Kroonika esikaanel udupilt, mis kategoriseerus pealtnäha kodanikumeediaks. Tubli kodanik märkas „kahtlast aktsiooni” ja tegutses „üldise hüvangu” nimel, kasutades seejuures isiklikke vahendeid ehk pildistades ja filmides omaenda nutitelefoniga.
Margus Tamm võtab eelmises Müürilehe numbris ilmunud artiklis „Tänavakunstist” kasutusele sotsiaalse bandiidi mõiste. See on keegi, kes „on seaduse silmis kriminaal, kuid rahva hulgas armastatud kangelane”, mis on minu arust väga tabav kirjeldus tänavakunstnikule. Mind panid aga käesolevat teksti kirjutama artikli viimased laused selle kohta, kuidas sotsiaalsest bandiidist tänavakunstnik sureb…
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekordne kirjutis on osaliselt ajendatud Tallinnas silmatud reklaamplakatist „Tartus näeme”, mille visuaalset osa täidab tänavakunstniku MTO teos „Ms Reet”.
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Alljärgnevalt teeme juttu mõningatest õppeainetest, mida ei ole võimalik leida ühegi Eesti ülikooli ametlikest õppekavadest, kuid mis seal vaikimisi kahtlemata olemas on, nagu tõestab elu.
Väga lihtsalt. Tegemist on paratamatusega, mis võib tabada mingil eluperioodil igaüht. Iseasi, kas oma tegevusele otsustatakse sedavõrd laastav hinnang anda või kas sellega püüdlused tipnevadki.
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord toome sõnumeid provintsist.
Kas te teadsite, et Eestis saavad ka tuntud ja tunnustatud neljakümnendates kunstnikud oma lähisugulastelt ikka veel kirju tööpakkumistega, sest nad tahaksid sind ju kuidagi „aidata” – mu kallis, kaua sa „nihukest” elu võid elada?
Kui ma plaanisin mõnda aega tagasi oma great escape’i Eestist, oli kohavaliku kriteeriumite seas muu hulgas järgmine nõue: tegemist peab olema nii suure linnaga, et mul puuduksid võimalused seal ise midagi korraldama hakata.
Milline turbulents! Meie tasapisi „normaliseerumise” suunas loksunud kunstivälja raputavad jälle avalikud pöördumised, positsioonivõtud ja tulised vaidlused (mis enamasti leiavad küll aset Facebookis, aga ekraan võib ka väga tuliseks minna!).
Neid, kes midagi korraldavad, küll respekteeritakse, aga sellel respektil on alati mingi kõrvalmaik juures. Korraldamine oleks justkui vähem ajusid nõudev tegevus kui mittekorraldamine.
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord otsime lahendust küsimusele, mis on cool?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Elis Saareväli installatsioon „Küllaltki hästi” tänavuselt Artishoki Biennaalilt. Foto: Paul KuimetElis Saareväli installatsioon „Küllaltki hästi” tänavuselt Artishoki Biennaalilt.7 min
Jacques Tati filmis „Playtime” (1967) keeldub härra Hulot teda ümbritsevat vaatemänguühiskonda tõsiselt võtmast. Kaader filmist4 min
Kiwa 2011. aastal Tallinna Raekoja platsil Köler Prize’i puhul Köler Pride’i tegemas. Foto: Terje ToomistuKiwa 2011. aastal Tallinna Raekoja platsil Köler Prize’i puhul Köler Pride’i tegemas.4 min
Viljandi kadunud vabadussammas, mille autor on Amandus Adamson. Foto: Viljandi Muuseumi fotokoguViljandi kadunud vabadussammas, mille autor on Amandus Adamson.7 min
Kaur Kender poseerimas Evald Okase pannooga „Rahvaste sõprus”. Foto: erakoguKaur Kender poseerimas Evald Okase pannooga „Rahvaste sõprus”.5 min
TAF näituse „Viirastus” ettevalmistusel 2013.4 min
AES+F „Viimane ülestõus 2. Katedraal”, 2007, digitaalne kollaaž. Näituselt „Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”. Foto: Janis KokkAES+F „Viimane ülestõus 2. Katedraal”, 2007, digitaalne kollaaž. Näituselt „Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”.5 min
Näitusesaal kunsti ja publiku ootel. Foto: Maarin MürkNäitusesaal kunsti ja publiku ootel.5 min
Elu Kumus. Foto: Maarin MürkElu Kumus.5 min
Grafiti Viljandis Tallinna tänaval. Foto: Uku SepsivartGrafiti Viljandis Tallinna tänaval.6 min
Joonis 27 min
Kashink ja Thobek vestlemas Tartus Vallikraavi tänaval. Foto: SirlaKashink ja Thobek vestlemas Tartus Vallikraavi tänaval.4 min
MTO teos„ Ms Reet”. Foto: StencibilityMTO teos„ Ms Reet” reklaamplakatil.5 min
4 min
Detail näituselt „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”.4 min
Autor: Käthriin Suurhallik5 min
4 min
Autor: Maarin Mürk5 min
4 min
5 min
Postkaart Mūkusala Art Salonist4 min
Autor: Maarin Mürk4 min
Autor: Maarin Mürk4 min