Uus luulesuund sai alguse 1986. aastal Chicagos Green Mill Tavernis, kui Marc Smith leidis seal koha esimestele luuleprõmmudele. Sealt on lavaluule levinud üle kogu maailma ja kinnitanud kanda rohkem kui 500s linnas.
Marc, kelle kontol on juba üle 2500 esinemise ööklubides, kontserdisaalides, raamatukogudes, ülikoolides – ja aeg-ajalt ka mõne tänavatoiduputka katusel – paelub ja vaimustab endiselt mitmekesist ja innukat publikut. Green Millis, luuleprõmmu algkodus, on ta juhtinud rohkem kui 1000 ülimenukat prõmmuõhtut. Tema lool ja luuletajateel on oluline roll ka märgilistes antoloogiates „Spoken Word Revolution” ja „Spoken Word Revolution Redux”.
MU ISA MANTEL
Marc Smith, tõlkis Ragne Schults
Kannan oma isa mantlit.
Ta on surnud. Ta ei meeldinud mulle,
aga mantlit ma kannan.
Kannan mantlit, mis kuulus isale,
kes on surnud. Ta ei meeldinud mulle,
aga mantlit kannan ma sellest hoolimata.
Üks noorem mees peatab mu tänaval
ja küsib:
„Kust sa sellise mantli said?“
Vastan, et see oli mu isa oma.
Teda ei ole enam, ta on surnud.
Noorem mees jääb vait.
Mitte, et ma püüaks nüüd
oma isa üle uhkust tunda.
Ta ei meeldinud mulle.
Ta oli kitsas mees.
Ta oleks kõiges pidanud endast rohkem andma.
Püüdma rohkem mõista.
Mantel istus talle hästi.
Nüüd istub see mulle.
Ma ei armastanud teda,
aga mantlit ma kannan.
Meist enamik poseerib üksteise ees
valib endaks olemise moode
Vahel oleme kurguni kinni nööbitud.
Vahel ülehinnatud.
Vahel iseendalegi üllatavalt
hilpudes mille kandmist ei osanud varem uneski näha.
Kannan oma isa mantlit.
Ja mulle tundub
et nõnda sobitabki enamik meist
omavahel tutvust –
seljas mantlid, mille oleme võtnud
enda kanda.
* * *
Tartus kannavad luuleprõmmuõhtud nime TarSlämm ning sarja järgmisest sündmusest on võimalik osa saada 4. detsembril kell 19:00 Genialistide Klubi saalis, kus lavale astuvad nii kohalikud esinejajd kui ka poetry slam’i looja ise. Õhtujuhid on Sirel Heinloo ja Toomas Leppik. TarSlämmi korraldab Eesti Lavaluule MTÜ.
Rohkem infot leiad Marci kodulehelt.
Vaata ürituse infot siit.
