Värskes Müürilehes: need, kes viisid folgi diskokerad taevasse

Täna postkastidesse ja poelettidele jõudnud Müürilehe traditsiooniteemalises oktoobrinumbris räägivad Sandra ja Jalmar Vabarna pärimusmuusika stereotüüpide murdmisest, folgipisikuga nakatumisest, kohaliku pärandi levitamisest maailmas ja sellest, kuidas nad hindud „Koorekest” laulma õpetasid.

Täna postkastidesse ja poelettidele jõudnud Müürilehe traditsiooniteemalises oktoobrinumbris räägivad Sandra ja Jalmar Vabarna pärimusmuusika stereotüüpide murdmisest, folgipisikuga nakatumisest, kohaliku pärandi levitamisest maailmas ja sellest, kuidas nad hindud „Koorekest” laulma õpetasid.

Sandra ja Jalmar Vabarna. Foto: Maris Savik

Sandra ja Jalmar Vabarna. Foto: Maris Savik

Sandra ja Jalmar Vabarna ning Tõnu Tubli bändi Trad. Attack! ilmumine eesti nüüdisaegse folgi maastikule on olnud nagu seesama kooreke, mille nad Liisa Kümmeli arhiivisalvestisele toetudes võiks lubavad tampida – „lastel lõbus tantsu lüia, võid ja pehmet leiba süia”, ja samamoodi neil, keda folk seni suhteliselt külmaks on jätnud.

Kui eesti kultuuri pärast tunneb muret nii mõnigi meist, on Trad.Attack!-i looming hea näide sellest, kuidas rahvuslikku traditsiooni ei pea selle kaitsmiseks mitte kalevi alla peitma, vaid hoopis värskel kujul laiema publiku ette tooma. Ühest küljest viibki Trad.Attack! meid rohusele taluõuele, teisalt tutvustab aga maailma, kus segunevad vanad arhiivisalvestised, torupill, modernne kõla ning kus tõmmatakse lakke diskokerad.

„Ma arvan, et selle traditsiooni jätkumiseks ei saa suhtuda nii, et las need lood olla seal arhiivis, hoiame hästi ehtsana neid. Vastupidi, elus püsimiseks need peavadki muutuma, mingitmoodi arenema,” ütleb Sandra Müürilehele antud intervjuus.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kaks meest hiiu kandle ja looper’iga
Puuluup. Illustratsioon: Ramo Teder (pastacas)
Puuluup. Illustratsioon: Ramo Teder (Pastacas)
12 min

Kaks meest hiiu kandle ja looper’iga

Puuluubi meeskond, mille koosseisu kuuluvad Ramo Teder ja Marko Veisson, annab aru, mis imelik asi on hiiu kannel, ning arutleb, kuhu tõttab pärimusmuusika ja kas eestlased on natuke „metsa poole rahvas”.
Naiste hääl – mida see tähendab folgi kontekstis? Galerii Viljandi folgist 2016
Foto: Liis Reiman

Naiste hääl – mida see tähendab folgi kontekstis? Galerii Viljandi folgist 2016

Sel aastal keskenduti XXIV Viljandi Pärimusmuusika festivalil naise häälele. Rebeka Põldsam arutles Feministeeriumi veergudel, kuidas folgilavadel sooteemade lahkamine õnnestus ning Müürilehele panustas fotogaleriiga Liis Reiman.
Juhtkiri: Kaitskem traditsioone traditsioonide kaitsjate eest
Henri Kõiv. Foto: Patrik Tamm
Henri Kõiv.
5 min

Juhtkiri: Kaitskem traditsioone traditsioonide kaitsjate eest

Müürilehe sotsiaalia- ja tegevtoimetaja Henri Kõiv kirjutab oktoobrinumbri juhtkirjas, kuidas traditsiooni uute arengute eest taraga piiramine päädib kokkuvõttes kultuuri reservaadistumisega.
Müürileht