Müürilehe loetuimad artiklid 2022. aastal

2022. issanda aasta hakkab otsi kokku tõmbama, mis on teatavasti alati hea ettekääne igasugusteks kokkuvõteteks. Nii vaatame meiegi, mis artikleid loeti Müürilehe veebist lõppeval aastal kõige suurema huviga. Järgneb aasta esikümme.


2022. issanda aasta hakkab otsi kokku tõmbama, mis on teatavasti alati hea ettekääne igasugusteks kokkuvõteteks. Nii vaatame meiegi, mis artikleid loeti Müürilehe veebist lõppeval aastal kõige suurema huviga. Järgneb aasta esikümme.

Maria Dimancea illustratsioon Kärt Kelderi artiklile „Kus siin peol k***i saab?”
Illustratsioon: Maria Dimancea

Kui eelmisel aastal sai üsna kindlalt öelda, et kõige enam vihastasid ja rõõmustasid (ehk kokkuvõtvalt huvitasid) meie lugejaid vaktsineerimisse puutuvad küsimused ja EKRE, siis tänavu on pilt veidi kirjum. Loeti nii autodest, keelearendusest, Tommy Cashi backstage’ist, seksist kui ka emadusest.

Kui heita pilk tagasi aasta alguse poole, näeme, et vägagi kõnetas meie lugejat Tanel Müti kopeerimisest ja loomevargustest kõnelev veebiartikkel „Tommy Cashi backstage kopitab” (02.02.22).

Palju loeti ka Maia Tammjärve väikest päevakommentaari „Kas kedagi üllatab, et Jüri Ratasele pole miski püha?” (24.03.22).

Kõigist kõige enam loeti meie veebist lõppeval aastal aga sõprade ja kaasteeliste kauneid järelhüüdeid Kaarel Valterile, mis on koondatud siia: „In memoriam: Kaarel Valter”.

Märtsilehes võtsime fookusesse traumateemad, sealhulgas emadus-, rasedus- ja sünnitustrauma, millest kirjutas meile Hele-Mai Viiksaar ülipopulaarses artiklis „Mida emad meile rääkinud ei ole”.

Vahram Muradyani illustratsioon Grete Arro artiklile „Kuidas pingutada iga päev selle nimel, et olla pisut õnnetum?”
Illustratsioon: Vahram Muradyan

Rahateemalisest mainumbrist loeti aasta jooksul palju Grete Arro motivatsioonipsühholoogiast kõnelevat artiklit „Kuidas pingutada iga päev selle nimel, et olla pisut õnnetum?”.

Juunilehes keskendusime kvääriteemadele, eriti populaarseks osutus Kärt Kelderi „Kus siin peol k***i saab?”.

Juulikuisest vabanumbrist tõusis n-ö püünele Maiduk Lifecoachi võluv rantEestlane – maitsetu ja vähenõudlik isend”.

Puude ja seksuaalsuse kokkupuutepunkte lahkas oktoobrikuises piiride teemanumbris elegantselt Kristina Birk-Vellemaa artikkel „Kellele kuulub seks?”.

Sellesama oktoobrinumbri arvamusrubriigist tõusis aasta loetuimate artiklite hulka Hille Saluääre võrratult populaarne „Keelearendus kui elevant värvipoes”.

Novembris võtsime mäletatavasti fookusesse autod ja autostumise ning ilmselt mitte kuigi üllatuslikult pääses sealt aasta loetuimate artiklite sekka mitte_tallinna tabavalt kriitiline „Miks liigelda teisiti, kui saab ka autoga?”.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe loetuimad artiklid 2021. aastal
3 min

Müürilehe loetuimad artiklid 2021. aastal

2021. issanda aastal huvitasid Müürilehe lugejaid nähtavasti enim teravad teemad – klikiti vaktsineerimist puudutavatel lehelugudel ja päevakajalistel intervjuudel, aga kõnetasid ka käsitöö, keskkonnaharidus, Zavood ja „OP”.
Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal
Hasso Krull (
2 min

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal

Pöörame taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Teie ees on 2020. aasta loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.
Mida emad meile rääkinud ei ole
11 min

Mida emad meile rääkinud ei ole

Eeldused, et naised tahavad lapsi saada, naudivad emadust tingimusteta ning tulevad sellega instinktiivselt toime, kahjustavad meid. Emadusega seotud ambivalentsus on tõenäoliselt levinum kui me arvata oskaks.
Müürileht