tee meile teene ja lülita oma reklaamiblokeerija välja.
Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada rohkem väärt artikleid.
Yyhely Hälvin on Setumaa külakesest pärit animaator, kelle töödes kohtuvad maalähedus, sügavus ja sünge poeesia. Praegu keskendub noor kunstnik graafikale ja õpib Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks.
Samal ajal kui taanlased on võtnud sihiks kahekümne aastaga täielikult taastuvenergia peale üle minna, on Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava eesmärgid tagasihoidlikud. Julguse ja ambitsiooni asemel ollakse tuleviku suhtes äraootaval seisukohal.
Eile esilinastus kinos Kosmos Andrus Kivirähki bestsellerist „Rehepapp” ainest saanud Rainer Sarneti „November”. Fantaasiafilm baseerub Eesti mütoloogial; koos on segu maagiast, mustast huumorist ja romantilisest armastusest.
Ajal, mil meie emotsioonid ja elud on salvestatud nutitelefonidesse ja sülearvutitesse, muusikat esitavad hologrammid ja seda loob inimeste kõrval tehisintellekt, räägime muusiku ja kontserdikorraldaja Aivar Tõnsoga heliloome olevikust ja tulevikust.
Andris Feldmanise debüütromaan kirjeldab ülejärgmist sajandit, kus nii lihtsamaid kui ka suuremaid vastutusrikkaid töid teevad robotid ning inimliigil on ajaviitesporti, kulinaariat ja pidutsemist harrastades elutahe kaotsi läinud.
Reedel, 27. jaanuaril saab seada sammud südalinna põrandaalusesse tantsuklubisse Lekker, kus lööb oma DJ-setiga laineid Kanada heatujulise tantsumuusika leibeli Mood Hut pikaaegne sümbol Hashman Deejay ning kohalikud ässad Wick Blaze ja Karro Seem.
Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Kuna on loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid, võib järgnevast manifestist lugeda Kinoliidu sihte edaspidiseks.
Eesti filmimaastikku painav krooniline raha- ja kogemustenappus võib lähiaastatel unustusehõlma vajuda. Koplisse kerkiv filmilinnak on oma potentsiaalilt suuteline mõjutama märkimisväärselt isegi Eesti majanduse arengukõverat.
Täna, 26. jaanuaril tähistatakse Vaal galeriis Angela Maasalu performatiivse näituseprojekti „Kodu II” lõppfaasi sarikapeoga, kus kunstnikuga vestleb Kaido Ole ning soolaleivapeo puhul pakutakse viina ja kiluvõileibu.
Loeng unenägemisest ja alateadvusest täiendab 26. jaanuaril kell 18 Kumus Paul Delvaux’ näitust „Unest ärkaja”. Unenägude müsteeriumit ei ole teadupoolest siiani täielikult lahendatud, ehkki mõni vastus mõnele küsimusele on juba leitud. Müsteeriumi lahtimuukimisel on kutsutud abiks Unimed Unekeskuse psühholoog ja unenõustaja Krista Peet.
Aasta 2016, mis tõi endaga Brexiti, Donald Trumpi valimisvõidu ning äärepealt ka esimese paremäärmusliku riigipea sõjajärgses Euroopas, on pannud paljud arvama, et senine poliitiline establishment on end lootusetult maha mänginud. Sellegipoolest on nõndanimetatud peavoolupoliitikutel võimalus end uuesti kehtestada, kuid see sõltub üksnes neist endist.
Sõpruses ja Artises linastuvad tänasest kuni pühapäevani nii esmakordselt publiku ette jõudvad kui juba teistel rahvusvahelistel festivalidel auhindu saanud dokumentaalfilmid inimestest ja kultuuridest USAst Tšetšeeniani.
Kui vanemad kunstnikud on teinud kunsti hästi, julgenud otsida ja kõhelda ning ajanud ausalt oma imelikke asju, siis pean seda legendaarseks. Ojaver on legend, kirjutab Mihkel Ilus Sirbis.
Müürileht kutsus homme, 25. jaanuaril lavale jõudva performatiivse installatsiooni „Kapriisid II” valguses kiirkohtingule autorid Henri Hüti ja Mihkel Ilusa.
Baltikumis ainulaadne moetudengitele ning noortele moedisaineritele suunatud ERKI moeshow tähistab 27. mail 2017 oma 30. toimumiskorda. Alates tänasest kuni 16. märtsini saab konkursile esitada oma kollektsioonide kavandeid.
Tehnoloogilised arengud, mis võimaldavad järjest rohkem reaalsusega manipuleerida või üha sügavamale virtuaalsusesse sukelduda, toovad endaga kaasa ruumilise pöörde ning ühes sellega uued eetilised ja juriidilised dilemmad.
Täna, 24. jaanuaril kell 19 esitletakse ARSi majas Rundumi projektiruumis Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud ning Kristina Õlleku fotodega varustatud intervjuuraamatut „Kunstnike ruumid. 16 stuudiovisiiti”.
Ajastul, mil tehnoloogia imbub erinevates elusfäärides järjest sügavamale, pole kummati suudetud seda läänemaailmas hüppeliseks üldise heaolu kasvuks konverteerida. Süüdi on siin kidunev ühiskondlik kujutlusvõime, mis ambitsioonikate tulevikusihtide seadmise asemel üritab korvata oma visioonipuudust intensiivse peenhäälestusega.
Ajal, mil vihane ja pettunud valge töölisklass näitab poliitilisel areenil vastuseisu immigrantidest ametivendadele, peaksid nad tegelikult kaaluma ühiskoalitsiooni järjest targemate robotite vastu, kes prognooside kohaselt võivad asendada inimtööjõudu varsti ligi pooltel praegustest töökohtadest.
Vaatamata paljudele raamatutele ja filmidele matriarhaadi võimalikest rõõmudest ning õudustest oleks nii naistel kui ka meestel põhjust loota, et tulevik on võrdõiguslik.
Küll tõdedes, et hariduse tulevikust rääkimine viib alati rappa, võttis noor koolidirektor aja, et mõtiskleda selle üle, mida sõna „haridus” üleüldse võib hõlmata, mis on seda muutnud varem ning mis võiks muuta seda tulevikus.
Pärnus asuvas Avangard Galeriis on 10. veebruarini avatud Eesti kunsti geomeetrilis-sümbolistliku koolkonna ellukutsuja ja juhtfiguuri Tõnis Vindi näitus 1970.-1990. aastatel loodud graafika ja plakatikunstiga.
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Yyhely Hälvin. Foto: Yyhely HälvinYyhely Hälvin.7 min
Arkadio Laigo puugravüür „Tööleminek kaevandusse", leht mapist „Põlevkivitööstus", 1944, Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu9 min
Illustratsioon: Ann Pajuväli2 min
15 min
8 min
1 min
Pildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins). Foto: Priit MürkPildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins).3 min
Lembit Ulfsak Oscarile kandideerinud „Mandariinides”11 min
Angela Maasalu ehitamas „kodu”. Foto: Kadri NikopensiusAngela Maasalu ehitamas „kodu”.3 min
Paul Delvaux (1897–1994) „A Vanadé”, 1969. erakogu, deponeeritud Musée d’Ixelles’i, BrüsselPaul Delvaux (1897–1994) „A Vanadé”, 1969. erakogu, deponeeritud Musée d’Ixelles’i, Brüssel1 min
Francisco de Goya. The Bravery of Martincho in the Ring of Saragassa (Tauromaquia 18). Wikimedia CommonsFrancisco de Goya. The Bravery of Martincho in the Ring of Saragassa (Tauromaquia 18). 1815–1816. Wikimedia Commons8 min
Kaader filmist „Veenus". DocPointi loalKaader filmist „Veenus"4 min
Jüri Ojaver „Lase mind maha“ (2017). Foto: Epp KubuNäitusevaade.7 min
Henri Hütt ja Mihkel Ilus kollaažil „Tapeet”. Autor: Emer Värk2 min
Stiilinäiteid ERKI moeshow’lt aastast 1987.
Paul Gauguini maal „Kuradi sõnad”, 1892, Washingtoni rahvuslik kunstigalerii11 min
Anu Vahtra stuudio. Foto: Kristina ÕllekAnu Vahtra stuudio.
10 min
Robotid Sawyer ja Baxter.16 min
Kaljo Põllu „Mälestused" (1968). Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu. EKMi digitaalkogu loalKaljo Põllu „Mälestused”, segatehnika, 1968, Eesti Kunstimuuseum8 min
Õpetaja Laur ja Toots. Kaader filmist „Kevade”8 min
Foto: Urmas Saard