Berliin on linn, kuhu eestlased ikka ja jälle minna tahaksid. Või ütleme siis nii, et igale eestlasele oma Berliin! Muu hulgas tehakse seal teatrit nii mis mühiseb ja vastavaid hooneid on väga palju. Selle põhjust pole tarvis kuigi kaugelt ajaloost otsida: kui linn veel kaheks jaotatud oli, ehitati mõlemale poole Berliini müüri oma teatrimajad. Nii saigi sinna kõike topelt või ehk rohkemgi. Pärast müüri langemist on teatreid aga ühe linna jaoks ehk pisut palju saanud. Ooperimaju on näiteks tervelt kolm. Kes Berliini kohale ei plaani minna, on ehk pannud saksa teatri mõjutusi tähele NO99 puhul – esteetika tundub üsna tuttavlik ilmselt igaühele, kes kunagi Volksbühnesse sattunud on. Kui aga tahaks just sel suvel Berliini minna ja vaadata, kuidas see teatritegemine seal käib, siis siin on meilt väike teejuht. Välimäärajat aitasid koostada Elena Iris Fichtner, Anne-Liis Maripuu ja Mari Nurk.

Illustratsioon: Marja-Liisa Plats

Deutsches Theater Berlin
Mine sinna juhul kui: Leiad endale otsa vaadates, et esimene noorus on möödas, teatris ei tahaks millegagi üle valatud saada ja üldse oleks tore lihtsalt klassikalisemaid kunstivorme nautida. No nii nagu teater olema peaks. Kui otsid põnevust, siis mine sinna hoopis ajal, mil toimub mõni festival. Hooaja jooksul järgitakse üht kindlat teemat, viimati keskenduti lavastustes, ettekannetes ja diskussioonides mõistepaarile „demokraatia ja sõda”.
Loomingut juhib: Ulrich Khuon (alates 2009. aastast)
Milline on maja: Teater asutati aastal 1850. Sinna mahub kolm lava, millest ühele on ka meie omamaine „Three Kingdoms” mahtunud.
Kui saksa keelt ei räägi: Ära muretse, mõnel lavastusel on ka subtiitrid. Uuri, kas need on olemas ka sinu valiku puhul.
Kui teed valikuid lavastaja alusel: Stephan Kimmig, Andreas Kriegenburg, Jette Steckel
Kui rohkem huvitavad tekstide autorid: Schiller, Sophokles, Tšehhov, Gorki
Vaata näiteks: „Diebe”
Aadress: Schumannstraße 13a

Berliner Ensemble
Mine sinna juhul kui: Oled keskmisest konservatiivsem vanem teatrikülastaja. Või turist. Või mõlemat. Või kui igavus on sinu jaoks hoopis võimalus. Või kui sulle tundub vasakpoolne poliitika sümpaatne.
Loomingut juhib: Alates 1999. aastast on teatri kunstiliseks juhiks Claus Peymann.
Mida võiks veel teada: Ajalooline paik! Bertolt Brecht! Kui teed valikuid lavastaja alusel: Robert Wilson. Kipume küll kahtlustama, et tema paremad ajad on möödas, aga mis sest – legend on legend.
Seos Eestiga: Kui Berliini jääb minemata, ei maksa siiski liialt muretseda – Wilsonit saab peagi ka siinmail näha. Tulemas on koostööprojekt Arvo Pärdiga. Hoia silma peal Noblessneri valukojal vahemikus 12.–15. mai 2015!
Kui lähed näitlejate peale välja: Klaus Maria Brandauer, Joachim Meyerhoff, Martin Wuttke
Aadress: Theater am Schiffbauerdamm, Bertolt-Brecht-Platz 1

Volksbühne am Rosa-Luxemburg-Platz Berlin
Mine sinna juhul kui: Oled noor ja põlgad keskmist teatrit (seda muidugi juhul, kui oled välja mõelnud, mis see keskmine teater olla võiks). Sa ei hooli suuremat klassikalistest teatritekstidest klassikalisel kujul, kuid oled nõus vaatama nende ägedaid töötlusi näiteks Polleschilt või Castorfilt. Millegagi vastu vahtimist üldiselt saada ei taha. Või olgu, kui ikkagi soovid, et elu oleks seiklus, siis vaata, kas kavas on äkki mõni Vegard Vinge ja Ida Mülleri lavastus (muide, kuuldavasti on neilt midagi uut oodata juba selle kalendriaasta lõpuks). Samas nimigi ütleb, et see on teater kõigile. Mine, kui kuulud kõigi hulka.
Loomingut juhib: Frank Castorf. Kui muidu vahetuvad teatrite loomingulised juhid Saksamaal iga viie aasta tagant, siis Castorf on reegel, mis kinnitab erandit, ja sellest teatrist ei ole ta oluliselt kaugemale jõudnud juba 1992. aastast.
Kui saksa keelt ei räägi: Siis kahju küll. Subtiitritega ei ole kiita, aga mõned lavastused on inglise keeles ja Herbert Fritschi „Murmel Murmelis” kuuledki ainult „murmel-murmeli” variatsioone. Hoopis tekstita on Fritschi lavastatud ooper „Pealkirjata nr 1” („Ohne Titel Nr. 1”). Kui teed valikuid lavastaja alusel: Muidugi Frank Castorf ise. Herbert Fritsch, René Pollesch, Gob Squad, Vegard Vinge ja Ida Müller (vahva lavastaja-kunstniku paar, kelle puhul ei tea väga täpselt, mis juhtuda võib ja kas näiteks üheksatunnine etendus ei lõppe hoopis seetõttu, et tehnikutele on makstud vaid kaheksa eest). Muide, Castorf on andnud võimaluse paljudele noortele lavastajatele, näiteks rootslasele Markus Öhrnile, ja selle eest hindame teda väga.
Vaata näiteks: „Murmel Murmel”, „Die (s)panische Fliege”
Aadress: Linienstraße 227

Schaubühne am Lehniner Platz
Mine sinna juhul kui: Hindad poliitilist teatrit – sellisel juhul on sul muidugi valikut päris palju, aga siin saad kord kuus ka ettekandeid kuulata.
Loomingut juhib: Alates 1999. aastast Thomas Ostermeier
Kui saksa keelt ei räägi: Siis vaata kullipilguga mängukava – seal on punases kirjas märgitud, millisel etendusel on ingliskeelsed subtiitrid.
Mida võiks veel teada: Vaata kohapeal plakateid fotoseeriaga näitlejatest väljasõidul. Päris äge.
Kui teed valikuid lavastaja alusel: Thomas Ostermeier, Falk Richter, Katie Mitchell, Alvis Hermanis, Yael Ronen
Vaata näiteks: „Hedda Gabler” (2006. aastal kutsuti see Ostermeieri lavastus ka Theatertreffenile); kaasajastatud Shakespeare’i lavastused „Romeo ja Julia”, „Mõõt mõõdu vastu”, „Palju kära ei millestki”, „Hamlet” Lars Eidingeriga peaosas. Aadress: Kurfürstendamm 153

Maxim Gorki Theater
Mine sinna (eriti) juhul kui: Kuulud mõnda vähemusse. Oled näiteks gei, türklane, venelane või ükskõik millisest rahvusest, kes on Saksamaal vähemuses. Ja kui sõna „postmigrantiline” paneb sul kõrvad liikuma ning radikaalsus ei hirmuta.
Loomingut juhib: Türgis sündinud Shermin Langhoff
Mida võiks veel teada: Praegu on teatril esimene hooaeg uue juhiga. Näitlejad kuuluvad samuti vähemuste hulka – grupid, kes elavad Berliinis, aga üldiselt teatrilavale ei satu.
Kui saksa keelt ei räägi: Siis ära muretse, seal on rohkelt ingliskeelseid subtiitreid. Jälgi märkeid mängukavas.
Veel name-dropping’ut: Seal lavastavad veel sellised nimed nagu Nurkan Erpulat, Sebastian Nübling (Eestis teame teda „Three Kingdomsi” ja „Ilona. Rosetta. Sue.” järgi), Yael Ronen.
Vaata näiteks: „Kirsiaed” (Tšehhovi komöödiale on vindi peale keeranud Nurkan Erpulat), „Common Ground” (Yael Roneni ja trupi ühistöö Jugoslaavia kriisist 90ndatel).
Aadress: Am Festungsgraben 2

Hebbel am Ufer (HAU)
Mine sinna juhul kui: Oled noor ja uljas, hindad pigem etenduskunste või kaasaegset tantsu ja armastad eksperimenteerimist. Teater sobib ka juhul, kui kannatad raskekujulise festivalikire all – seal toimub peaaegu iga kuu mõni festival – või kui naudid vahvat karikakramängu, mille puhul on iga etenduse vaatamine väljakutse – „kui veab, siis see meeldib mulle”. Veel mõne aja eest oli neil kavas lavastus droonidega!
Loomingut juhib: Annemie Vanackere
Seos Eestiga: Selle aasta detsembris saab festivalil Talveöö Unenägu näha kuuldavasti osa Rimini Protokolli seeriast „Remote X”, mille puhul lavastus valmib igas linnas uuesti kohalikke olusid arvestades.
Mida võiks veel teada: Oma lavastajaid ja näitlejaid neil pole. Kui oled Eestis She She Popilt midagi nägema juhtunud, näiteks Baltoscandalil, siis ehk tuleb tuttav ette.
Kui tuua Eestist paralleele: Kanuti Gildi SAAL. Kanutis on Augusti TantsuFestival, neil on Tanz im August ja see on kõige olulisem tantsufestival Saksamaal.
Aadress: Stresemannstraße 29

Sophiensaele
Mine sinna juhul kui: Oled HAUs juba käinud ning etenduskunstide ja tantsu teema sobib sulle paremini kui draamamaailm, aga leiad, et tahaksid teatris ikka veel oluliselt suuremaid riske võtta ja näiteks osalusteater võiks täiesti sinu tassike teed olla. Mitte et me lubaks, et seal igas etenduses kindlasti milleski osaleda saab.
Loomingut juhib: Franziska Werner
Mida võiks veel teada: Juunis on neil kavas seitse erinevat teatriprojekti. Pigem pakuvad nad ruume residentuuriks, kus ägedad etenduskunstnikud saavad ägedaid etenduskunstnike asju teha. Nimed, keda seal kohtad, on mõnikord samad kui HAUs. Oma näitlejaid ja lavastajaid pole ka neil.
Aadress: Sophienstraße 18

Berliner Festspiele
Mine sinna juhul kui: Armastad festivale rohkem kui elu, tahaksid hirmsasti näha, milline on Berliini suurim lava, ja/või oled noor hipster ja hängiksid hea meelega ühes kohas terve päeva – vaatad etenduse ära, võtad rõõmsalt õlle ja lähed järgmisele.
Mis festivalid siis ikkagi: Theatertreffen (mais) ja Foreign Affairs (juunis-juulis), lisaks sellele muusikafestivalid MaerzMusik ja Musikfest Berlin. Theatertreffenil (võime nimetada seda saksa versiooniks meie Draama festivalist) on võimalik näha viimase aasta kümmet kõige märkimisväärsemat lavastust Šveitsist, Austriast ja Saksamaalt. Need valib välja seitsmeliikmeline žürii. Foreign Affairs leiab tänavu aset kolmandat korda. Festivali kunstiliseks juhiks on teist aastat Matthias von Hartz. Tegemist on rahvusvahelise üritusega. Seekord on fookuses kaasaegse tantsija ja koreograafi Boris Charmatzi tantsulavastused.
Aadress: Schaperstraße 24

English Theatre Berlin
Mine sinna juhul kui: Oled ammu aru saanud, et inglise keel on lingua franca ja tahaksid nüüd Saksamaal just selles keeles väga klassikalisi teatrilavastusi näha.
Loomingut juhib: Günther Grosser
Aadress: Fidicinstraße 40