6 min

Kliimakogu jahutab ühiskondlikke pingeid

Kuum kliima ja elurikkuse kadu eeldavad avalikult sektorilt senisest kiiremaid, laiema toetuspinna ja pikemaajalise vinnaga otsuseid. Selliste otsuste tegemisel võib kaasata poliitikakujundamisse arutleva miniavalikkuse ehk praktika, mida tuntakse Eestis rahvakogu nime all.

8 min

Unistus paremast homsest

Olukorras, kus ratturid on Eesti linnaruumis olnud pikalt marginaliseeritud vähemus, pakuvad kollektiivsed rattasõidud võimalust näha sellist tänavapilti, mis võiks tegelikult kehtida igapäevaselt.

11 min

Inimkond 2.0 – aheneva maailma arhitektoonika

Mis on ühist humanitaarteadustel, kunstil ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidel? Neist kõigist võib leida uusi mudeleid, mis aitavad liikuda individualismi ja suletud süsteemide juurest koostoimimise ja dialoogiliste tervikute poole. Need on mudelid, mida on hädasti tarvis ellujäämiseks üha kuumeneval planeedil.

10 min

Roheline kirik ehk Kristlaste panus loodu(s)hoidu

Kliimakriisi lahendamisel võiks kirikust saada kliimaaktivistidele oluline liitlane. Maailmas leidub mitmeid kogudusi, mis on seadnud oma tegevuses läbivaks eesmärgiks keskkonnahoidlikkuse. Eesti kirikumaastikul on need globaalsed trendid paraku suuresti tähelepanuta jäänud.

6 min

Keskkonnakolumn: Kui loodus astub tunnistajapinki

Ligi 30 maailma riigis on omistatud loodusele juriidiline agentsus ja tagatud peamised konstitutsioonilised õigused. Need arengud panevad paratamatult küsima, mis kujul peaks legaalse staatuse saanud emake Maa kandma ka vastutust. Kas loodust peaks saama kohtusse kaevata?

6 min

Kas tihane võib olla loovam kui sahtliluuletaja?

Kuigi maalivaid elevante ja pesa kaunistavaid linde võib teatud mööndustega pidada isegi kunstilises mõttes andekateks, on loomade jaoks siiski palju olulisem igapäevaprobleemide lahendamisel avalduv loovus, mis on muutuvas keskkonnas ellujäämiseks hädavajalik.

7 min

Linnaruumikolumn: Kodanikuaktivismi seemned betoondžunglis

Õigus mõistlikult korraldatud ja tervislikule elukeskkonnale võiks olla demokraatlikus ühiskonnas sama elementaarne kui õigus usulisi, seksuaalseid või poliitilisi vaateid väljendada ja praktiseerida. See tuleb meil aga kollektiivselt kätte võidelda, kasutades selleks näiteks kihutustööd, puuoksa enda elukohaks registreerimist, kommunaalkunstilisi protestiaktsioone või hambapastaga pasteerimist.