Elukeskkond
Aktivisti ankeet: Karin Kanamäe
Seekord palusime ankeeti täita igapäevaselt Nähtamatutes Loomades toimetaval Karin Kanamäel.
Roheline päevaraamat – detsember
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest.
Keskkonnaprogramm 2035 ehk 12 sammu uue ökoloogilise poliitika suunas
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.
Kogukonnaaed – pehme ja roheline, poliitiline ja radikaalne
Kogukonnaaia mõiste on mitmekülgsema linnaruumikasutuse kontekstis üha rohkem esilekerkiv idee. Selle populariseerimisel on oht, et see jääb roheliseks sõnakõlksuks, millest tulenevalt unustatakse selle kriitiline võime ja panus seoses planeeringute muutmise, elanikele enda õiguste eest seismiseks võimestava platvormi pakkumise ja uute erialadevaheliste koostöövõimaluste loomisega.
Aktivisti ankeet: Kaia Konsap
Seekord saame aktivisti ankeedi kaudu tuttavaks metsakaitsja ja kliimanoore Kaia Konsapiga.
Roheline päevaraamat – november
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest.
Kiirvaade kliimareparatsioonidesse: milles tänavusel COPil kokku lepiti
Tänavuse kliimakonverentsi suurimaks töövõiduks kuulutati fondi loomine, millega rikkad lääneriigid lubasid korvata kliimamuutuste all enim kannatavatele riikidele keskkonnakatastroofidest põhjustatud kahju.
Aktivisti ankeet: Hildegard Reimann
Müürilehe aktivisti ankeeti palusime seekord täita Biotoopia linnajalutuskäikude korraldajal Hildegard Reimannil.
Rohehäkk: aeglasem sõidukiirus
Teadusuuringud ütlevad, et kui valida aeglasem sõidukiirus, on võimalik vähendada summutist väljuvaid süsinikuemissioone linnakeskkonnas 25% ja maanteel 12–18% võrra.
Miks liigelda teisiti, kui saab ka autoga?
Tallinn on tegelenud aastakümneid üksnes autokeskse mõtlemise ja planeerimisega, pidades teisi liiklejaid ebaoluliseks. Mida teha, et meie kõige vahetum elukeskkond oleks meeldivam? Et tänavad oleksid koht, kus on hea olla, mitte koht, kust ebamugavusega läbi liikuda?
Andmelugu: Ühe masina sõidujälg
Auto, mida müüakse meile kui vabaduse toojat, jätab endast maha sügavad vaod enamikusse keskkondadesse, mis on pidanud andma selle kokkupanekuks oma osa. Sanna Kartau ja Martin Eelma koostöös valminud andmelugu paneb kokku numbrid, mis auto keskkonnajalajälge selgemalt näha aitavad.
Kas pääseme autouputusest Eesti linnades?
Rohepöörde üks suur lubadus on inimeste liikumisharjumuste muutmine säästlikumaks ja mitmekesisemaks. Autosõltuvuse radikaalseks vähendamiseks on vaja suurt hüpet nii linnaplaneerimises kui ka alternatiivsete liikumisviiside juurutamisel.