Müürileht

Kaheksa aastat tagasi tekitas mõiste „pagulane” Eestis hüsteeriat. Kuus aastat hiljem rääkisime juba sõjapõgenike aitamisest üleüldise empaatiaga. Mõlemal juhul olid kõne all isikud, kes olid jäänud neist suuremate jõudude hammasrataste vahele. Pagulased on tavalised inimesed, kes on sattunud ebatavalistesse oludesse, mis muutuvad nende jaoks järjest keerulisemaks.

Monteerija ja produtsent Liis Nimik püüab oma esimese täispika dokumentaalfilmiga „Päikeseaeg” juhust ja vaatleb märkajaid.

Kuidas reguleerida avatud ühiskonnas privaatsust, kes ja kui palju peaks vastutama ning milline võiks olla kollektiivne õiglustunne infoühiskonnas – need on vaid mõned teemad paljudest, mis Eesti küberturvalisuse juhiga jutuks tulid.

Katrin Tiidenberg oskab arvukaid digimaailma kohta levivaid müüte ümber pöörata. Näiteks rääkida sellest, kuidas just noored valdavad suurepäraselt ekraaniaja reguleerimise nippe. Või sellest, kuidas vaimse tervise probleemide allikaks võib olla hoopis vähene digitehnoloogia kasutus.

Kas oled mõelnud selle peale, kuidas aknad, joogitass või juurviljaleti paiknemine poes su käitumist mõjutavad? Või mida näitab ihade horisont ja kust jookseb luksuse piir? Asjade maailm peidab endas salajasi sopistusi ja ütleb meie kohta rohkem, kui arvata oskame.

Üldisest ühiskondlikust lahtiühendatusest, kirjanduse vähenevast mõjust ja nähtavusest, loomeinimeste elutingimustest, Eesti venekeelse kirjanduse olukorrast, kaotatud põlvkonnast ja selle kõige kohal kummitavast klaaslaest.

Anna Hintsi lugu on lugu metsikust lapsest tundlikuks loovjõuks kasvamisest. Vestleme režissööriga alusasjadest: tema otsusest paraneda, väega kontakti loomisest, armastusest ja intuitsiooni usaldamisest kunstis.

Pedofiilia pole üldiselt teema, kus võiks eksisteerida pooltoone. Seda üllatavam on kuulda, kuidas aastaid pedofiilia ohvritega lähedalt kokku puutunud Anna Frankil jagub mõistmist ka väärkohtlejate suhtes. Järgnev pole mitte kaitsekõne pedofiiliale, vaid ühe keeruka nähtuse süsteemne analüüs.

Sünnipäeva puhul palub Müürilehe toimetus lugejatelt luba nostalgiaradadel ekslevaks jutuajamiseks, mille käigus räägitakse ka säärastel igavikulistel teemadel nagu pangaorjus, meediumite üleküllus, tasuta töötamine ja läbipõlemine.

Mis on eelduseks, et inimene leiab oma koha mõnes subkultuuris, ja kas vananedes see identiteet ähmastub? Miks on linnaruum olnud noortele oluline kogunemispaik ja kui lihtne on neilt seda ära võtta? Otsime vastuseid koos subkultuurist tulnud ja nüüd neid uuriva muusikateadlasega.

Sellest, miks me teeme asju, mis ei ole meile head, kui paratamatu on Eesti alkoholikultuur, miks on lihtsam karjaga ühte sammu käia kui sellest eristuda ja kuidas (mitte) aidata lähedast.

Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid.