Müürileht

Sünnipäeva puhul palub Müürilehe toimetus lugejatelt luba nostalgiaradadel ekslevaks jutuajamiseks, mille käigus räägitakse ka säärastel igavikulistel teemadel nagu pangaorjus, meediumite üleküllus, tasuta töötamine ja läbipõlemine.

Mis on eelduseks, et inimene leiab oma koha mõnes subkultuuris, ja kas vananedes see identiteet ähmastub? Miks on linnaruum olnud noortele oluline kogunemispaik ja kui lihtne on neilt seda ära võtta? Otsime vastuseid koos subkultuurist tulnud ja nüüd neid uuriva muusikateadlasega.

Sellest, miks me teeme asju, mis ei ole meile head, kui paratamatu on Eesti alkoholikultuur, miks on lihtsam karjaga ühte sammu käia kui sellest eristuda ja kuidas (mitte) aidata lähedast.

Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid.

Arktika on kliimamuutuste lakmuspaber. Seal avalduvad üleliigse süsiniku atmosfääri paiskamise mõjud esimesena. Kliimateadlane Timo Palo on üks väheseid eestlasi, kes on selles planeedi kõige kiiremini soojenevas piirkonnas rännanud. Laename tema silmi, kõrvu ja teadmisi, et kliimamuutuste olemusest paremini aimu saada.

Viimase seitsme ja poole aasta jooksul on meil võrdõiguslikkuse küsimustes mõndagi muutunud. Kas feminism on tõesti peavoolustumas ja kuidas suhtuda light-feminismi? Maia Tammjärv otsib vastuseid Feministeeriumi Aet Kuusikult ja Kadi Viigilt.

Sõbrad, raadiosaate „Homokringel” juhid ja aktiivsed LGBT+-kogukonna liikmed – Anette ja Helgi mõtestavad probleeme, millega tänapäeva Eesti ühiskond ei taha tingimata tegeleda. Hoolimata mitmetest strukturaalsetest puudustest on aga siiski ka põhjuseid rõõmustamiseks ning ühtehoidvaks kogukonnatundeks.

Tuul Sepal tundub olevat vastus igale inimkonda kummitavale küsimusele. Miks me ei suuda suhkru söömist lõpetada? Miks me sõdime? Miks teismelised rumalaid otsuseid teevad? Enamasti saab vastata ühe sõnaga: evolutsioon.

Vabakutselise elu sügavad erisused Austrias ja Eestis, laste ja lemmikloomade siiras kaasamine loomingulisse töösse ja põhjus, miks kunstnikud ei ole enamasti obsessiivsed inimesed.

Mis lisandväärtust toodab ühiskonnale ajaloolane? Kus lõpeb teadlase vastutus? Kuidas leida kliimavõitluses uusi liitlasi? Teadusajaloolane annab aru.

Värskelt kinodes linastuva ja Cannes’i filmifestivalil grand prix’ võitnud filmi „Kupee nr 6” stsenaristid räägivad oma elukutsest, pikaajalisest kogemusest telesarjadega töötamisel ja filmilise romantika asendumisest praktilisusega.

Aseri savist, metallist ja vaigust dinosaurused, kured, hülged, koerad ja maod on vaid osake skulptor Edith Karlsoni tööst ja loomingust, mis on juhtinud teda viimastel aegadel segipaisatud elutunde piirimaile ja põhjustanud ka ajataju kadumist.