Värskel lapsevanemal tekib aeg-ajalt õigustatult küsimus, et milleks see kõik? Millal saab naasta normaalsusesse ja tagasi oma individuaalse vabaduse?

Selge see, et pingelises olukorras pisara poetamine võib olla täiesti omal kohal ja tarvilik, aga mida teha „ekspertidega”, kes teavad alati sinust paremini, mida sa tegelikult mõtled ja tunned?

Emotsionaalselt tasakaalus paarisuhtes lapitakse tekkinud konflikte koos, seistakse oma vajaduste eest ning väljendatakse varakult oma ootusi. Paraku sisenetakse suhetesse sellise eesmärgi saavutamiseks sobimatu oskuste pagasiga.

Kuidas võiksid tuua meie käitumismustritesse positiivseid muutusi hoolikalt läbimõeldud, kuid mitteagressiivsed arukad sekkumised?

Meeleoluhäired käivad sageli käsikäes seedeprobleemidega ja vastupidi. Uus teadusharu toitumispsühhiaatria otsib võimalusi, kuidas luua toitumisega heaolu ja leevendada vaimu närivaid haigussümptomeid.

Mitmed tänapäeva maailma ebakohad saaksid lahendatud, kui inimesed aktsepteeriksid iseenda surelikkust. Alles siis saame päriselt iseendaks ja muutume oma valikutes julgemaks.

Vipassanā, mis hõlmab kümme päeva vaikimist ja intensiivset mediteerimist, pakub võimalust heita pilk oma mõttemustritele ning nendest ka vabaneda.

Praegu on võimalik soetada paarisaja euro eest paremaks mediteerimiseks Nepali munkade peal väljatöötatud peavõru. Toote turundus paljastab nüüdisaja sekulaarse tehnokapitalismi varjatud eelduse, et elustiili reaalseks muutuseks on tarvis järjekordset vidinat.

Lühemat kasvu inimestele ei pruugi osutuda ootamatult harjumuspäraseks väljakutseks ainult tooteasetus poeriiulitel ning rõivanumbrid, vaid ka kaaskodanike suhtumine.

Keskaegne Santiago de Compostela palverännutee on sekulaarsel 21. sajandil massideni jõudnud. Mitmed palverännakut raamistavad ajaloolised rituaalid on tänapäeval küll säilinud, kuid saanud uue sisu ja tähenduse.

Pealkirjas esitatud küsimusele vastamiseks palusime kümnel inimesel jagada mõnda oma personaalset rituaali. Vastustest leiab metafüüsikat, ebausku ja korduvaid argiseid tegevusi, aga ka vastupidist ehk argimüra eest põgenemist, sisekaemust võimaldavaid hetki ja kohti.

Sõltumata sellest, kas me naeruvääristame inimeste ebausklikke praktikaid või võtame neid tõsiselt, on selge, et neil on tänapäeva ühiskonnas oma roll. Ehkki vormiliselt on need muutunud, on sisu võrdlemisi sarnane aastasadadetaguse ajaga.