Pidev kaalulangetamine ja söömise ülemäära kontrolli all hoidmine röövib eneseusalduse ja toidust saadava naudingu ning on tihti tervisele kahjulikum kui kaalunumbritega vaherahu sõlmimine.

Briti meediauurija usub, et virtuaalmängud võivad depressiooni leevendada ja aidata inimesi traumaatilise kogemusega toimetulekul.

Mis seos on Roger Federeril ja uneleval sekretäril? Või kas neil ei olegi mingit seost? Ja kas just selles pole häda? Moodsa inimese „heitlik tähelepanu” ja „harali meel” eksleb siia-sinna ega lase enam keskenduda. Kuid see kõik polegi nii uus, kui paistab.

Kahetsusväärselt tihti jäetakse alkoholijoomisele järgnevast pohmelusest rääkides kõrvale emotsionaalne aspekt, häbi või abstraktne ärevus selle pärast, mis eelmisel õhtul kas tegelikult toimus või võis toimuda. Aga kas pole see me kogemustes just kõige tooniandvam aspekt?

Öeldakse, et enne kui teistele appi tõttad, aita ennast. Kui suunata kogu fookus ja jõud aga vaid enesele, vajub oodatud tasakaal teistpidi kaldu. Eneseabi üledoos võib tekitada vanade probleemide asemele lihtsalt uued ja keerulisemad.

„Ületundide tegemine”, „pidev tööle mõtlemine” ning „kannatamatus” on vaid mõned märksõnad töönarkomaania iseloomustamiseks. Mis nähtusega on tegu, millal see kahjulikuks muutub ning kuidas sellest ringist välja murda?

Mindfulness ehk teadvelolek on viis stressi ja ärevuse ennetamiseks ning nendega toimetulekuks. Kuidas aga kasutada teadvelolekut nii, et sellest ei saaks kapseldumine, vaid enese arendamine laiemal tasandil? Miski, mis muudab ühiskonda paremaks.