Müürileht

Meie suurt armastust maasturite vastu võib seostada lombi tagant tuleva kultuurilise mõju ning sealse seadusega, mis seadis 1975. aastal sõiduautode kütusetarbimisele senisest rangemad piirangud.

Ahistav jälitamine on üks lähisuhtevägivalla liik. Korduv, tahtevastane ja ulatuslik eraellu tungimine, mis ahistava jälitamisega kaasneb, võib olla ohvri jaoks laastav, mõjutades tema elu nii psühholoogiliselt, sotsiaalselt kui ka majanduslikult.

Kuigi tunnetuslikult on privaatsus inimeste jaoks väärtuslik, on selle mõiste tagant tasahilju kadumas see, mida me sisuliselt oskame, soovime või viitsime oluliseks pidada. Esmalt kaovad sõnad ja keel, alles jäävad vaid ebamugavustunne ning hägune mälestus teistsugusest maailmast.

Lõuna-Koreas levib fenomen, et avalikesse tualettruumidesse, motellitubadesse ja teistesse privaatsust eeldavatesse kohtadesse paigaldatakse salakaameraid, mille ohvriteks on enamasti naised. Kuidas mõjutab see naiste igapäevaelu ja mida näitab Korea ühiskonna kohta laiemalt?

Soost kõneldes takerdutakse endiselt liiga sageli bioloogilise determineerituse kammitsaisse, nõnda paistab pealtnäha lihtsam otsustada, missugune on kellegi bioloogiline sugu (sex) võrreldes tema sooidentiteediga (gender). Kuid kas selline kaksikjaotus üleüldse on relevantne, produktiivne või huvitavgi?

Kuidas reguleerida avatud ühiskonnas privaatsust, kes ja kui palju peaks vastutama ning milline võiks olla kollektiivne õiglustunne infoühiskonnas – need on vaid mõned teemad paljudest, mis Eesti küberturvalisuse juhiga jutuks tulid.

Praegu on sirgumas esimesed täielikult võrgustunud ja sünnist saati digijälgitavad põlvkonnad. Toredate perepiltide ja -klippide jagamine ei puuduta aga üksnes suunamudijaid, vaid ka sootuks tavalisi perekondi. Missugune on siin vanemate vastutus, mida tähendab „digiagentsus” ning mis karisid sel puhul silmas pidada?

Juulikuu hilistel päevadel kogunes ühte pisikesse Šveitsi külla tuhandeid anarhiste kõikjalt üle maailma. Lahkhelide, boikottide ja konfliktide kiuste otsiti lahendusi 21. sajandi probleemidele.

Lähiajalugu on pungil näidetest, kus nii autoritaarsed kui ka demokraatlikud riigid on püüdnud aktiivselt inimeste magamistuppa tungida. Kust jookseb privaatsusesse sekkumise piir?

Järgnev on kas ebaõnnestumisele määratud katse vabaneda halva kodaniku reputatsioonist või samastumisvõimalus paljudele privaatsuspraktikates hoolimatutele lugejatele.

Privaatsus on vastuolusid ja kuratlikke nüansse täis teema, milles kohtuvad õigused, kohustused, subjektiivsed tajud ja abstraktsed andmemassiivid.

Nädalavahetusel lahvatanud skandaal Pere Sihtkapitali ümber on tänuväärselt juhtinud avalikkuse tähelepanu sellele, kuidas üks erakond on rahvastikupoliitika tegemise, uurimise ja sellest kõnelemise Eestis põhimõtteliselt omastanud.