Pühapäeval toimusid Ungaris kohaliku omavalitsuse valimised, mille tulemusel võitis Budapestis opositsioon. See on esimene kord kümne aasta jooksul, kui Fideszi kandidaatide toetus on sellises ulatuses vastastele alla jäänud.
Jooksev aasta on toonud meie sotsiaalse ettevõtluse sfääri kaks uut pääsukest, Tartu Rahvusvahelisest Majast tuule tiibadesse saanud Köömeni ning Eesti Pagulasabi juures tegutseva ettevõtte Siin & Sääl. Miks ja kuidas aitab just toit pagulastel kohalikega lõimuda ning vastupidi?
Põgus pilguheit paremkonservatiivide veganlust käsitlevale retoorikale nii meil kui ka mujal paljastab, kuidas see paigutatakse ühte suurde „normaalset” ühiskonnakorraldust hävitavasse lillaroosasse potti, samas kui loomne toit kinnistab traditsioonilisi paremkonservatiivseid väärtusi.
Kas ja kuidas tsiteeris Peeter Helme Joseph Goebbelsit ning kuidas töötab niisugune suhtlustegevus adressaadi jaoks? Kes oli üldse adressaat? Kes tahab totaalset sõda?
Linnainimesena võib mõelda toidust kui kaubanduslikust produktist, holistiliselt aga ka kui biosfäärist ja selles toimivatest ringlustest ehk maakeeli „toidust oled sa võetud ja toiduks pead sa saama”.
Oma soolise identiteediga kimpus sõprade toetamine eeldab avatud meelele lisaks tööd iseendaga ning oskust kuulata ja kuulda.
Maailma parandamisest unistavad noored suhtuvad ellu ühelt poolt ebarealistlikult optimistlikult, teisalt valmistab see neile aga pahatihti sügavat pettumust. Rahulolematus on seda suurem, mida sügavam on lõhe ootuste ja tegelikkuse vahel.
Kas 17 000 elanikuga linnas on võimalik püsti panna kõrgtehnoloogiline ettevõtlus? Tööstuslinn Viljandi näitab, et inspireeriv lugu ning põnev toode meelitavad väikelinnadesse tagasi nii investeeringud kui ka oskustööjõu, rääkimata üleüldisest mainekasust.
Ajajärgul, mil töö ootab tegijat rakenduses ega vaja tegemiseks töölepingut, tõstatuvad enneolematul skaalal juba vanad tuttavad ühiskondlikud probleemid ehk lünklik sotsiaalkaitse ning laekumata jäävad maksud. Kas Eestis oleks aeg vaadata ümber senine soosiv suhtumine platvormitöösse?
Keskustest kaugemal elavate inimeste elu pole kuidagi vähem tähenduslik kui jõukal Harjumaal. Piirkondlikul ebavõrdsusel ja kihistumisel on pika vinnaga tagajärjed kogu ühiskonna jaoks.
Mitte ainult TTÜ Nurkse instituudi skandaalist, vaid teadusbürokraatiast üldiselt. Mis saab siis, kui kirjutada tööajatabelisse lahtri tühjaks jätmise asemel ümmargune null?
Kõige paremini näitlikustab ilmajäetust selle tervise konteksti asetamine. Kui inimene jääb haigeks, saab talle selgeks, et ta on jäänud ilma millestki, mida ta on seni pidanud iseenesestmõistetavaks – iga inimene tunneb, et tal on õigus kvaliteetsele elule. Ent haigestudes saab tervisest midagi sellist, mis teistel on, aga ilmajäetul mitte.
