Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Eesti poliitikakujundajad pöörduvad noorte poole reeglina siis, kui teemaks on mängu- või spordiväljakud, kuid isegi neil kordadel saavad heterogeense grupi nimel kaasa rääkida vaid kõige aktiivsemad.
Nutiajastul on kiusamine kolinud osalt võrku, kuid põhjused, toimepanijad ja sekkumisviisid on jäänud samaks. Seejuures ei küsi küberkiusamine sugu ega vanust.
Facebook ja Instagram on Z-põlvkonna jaoks kodused keskkonnad, kus suheldes ja sisu jagades läheb mõnikord kaduma ka teismeliste pärismina. Tagajärjeks on depressioon, meeleoluhäired ja katkine minapilt.
Laupäeva, 14. aprilli keskpäeval algab EKA uue maja juurest Põhja puiesteel marss Lossi platsile, et meenutada ja rõhutada kvaliteetse kõrghariduse, tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike teadmiste olulisust ühiskonnas.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paistab avalikus mõtteruumis silma peamiselt agressiivsete sõnavõttude ning äärmuslike vaadete poolest, mis pole ainuüksi emotsionaalsed ja hinnangulised, vaid eiravad ka teaduspõhisust.
Igale inimesele on ette nähtud ühiskondlik roll, mida tal tuleb täita, ning selle asemel, et julgustada liberaalide kombel ebaloomulikku ja ebamoraalset isekust, võitleb konservatism elu alusväärtuste püsimise eest.
Egert Rünne vestleb Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehel ilmunud intervjuus Aleksandra Reczuchiga Poola abordikeelu tagamaadest ning vastuhakust. Aleksandra on antropoloog ja sotsiaalvaldkonna uurija, kes õpib praegu Poola Teaduste Akadeemias doktoriõppes, kus ta kirjutab konservatiivide ja liberaalide käitumisnormidest ning -mudelitest põgenikekriisi kontekstis.
Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.
Ameerikas ja Suurbritannias näitab Z-generatsioon valitsevale eliidile praegu keskmist sõrme. Tulevikus võivad nad eelistada küünikutena poliitilisel areenil vabalt deklaratiivset passiivsust ning külma pragmatismi.
Neil on Elu24-s ja Delfis oma tag’id, tuhanded pisikesed fännid tunnevad nad tänavatel ära ja tahavad autogramme, nad on uue kooli arvamusliidrid, neid kuulatakse ja jäljendatakse, aga neil ka on, mida öelda.
Z-generatsiooni omavaheline kommunikatsioon on järjest visuaalsem. Nende suhtluskeele üks põhiühik on meem, mille jagamine, loomine ja lahtikodeerimine pakub olevikuhetke täitvat naudingut.
Sotsiokultuurikeskus Ülase12 kutsub taaskord mõtlema ja arutlema kunsti ja poliitika teemal. Kolmapäeval, 11. aprillil on Ülase külaliseks Mandar Spielmacher, kes on olnud üle 20 aasta aktiivne kapitalismikriitilistes sotsiaalsetes liikumistes nagu näiteks Occupy Wall Street New Yorgis.
