Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Eluasemete erastamise tagajärjel tekkis Eestis omanikeühiskond. Neile, kes olid eluasemeturule sisenemas, muutus eluaseme ostmine justkui normiks. Nüüdseks aga oleme jõudnud uude ajajärku, kus peame tõdema, et ainult turumehhanismidest ja omanikuasustusest tõhusa eluasemeturu toimimiseks ei piisa.
Rahvusvaheliste majandusdebattide keskmesse tõusnud arutelud ebavõrdsuse leevendamisest ning kaasavast majanduskasvust on lauale toonud küsimuse varamaksudest. Mida oleks võita või kaotada kinnisvaramaksust Eestil, kus varamaksud on Euroopa Liidu madalaimad?
Sellest, kas eesti keel ja meel vajavad kaitset, kellele on olulised auhinnad, miks on tähtis teada ja mäletada oma perekonnalugusid ning kuidas eemalduda getost.
Kinnisvaraturul varitsevad meid tunnetuslikud karid, mille ümber navigeerimine nõuab kainet meelt ja mõtlemise automaatrežiimist väljumist.
Kolimine ei pea olema alati bahtinlik hetkeline lävekronotoop, ühekorraga lõplik ära, vaid meie esimene ruumivahetus (näiteks vanematekodust ülikoolilinna) on sageli hoopis järkjärguline, mitte-päris(-kohe)-ära.
Viimastel aastatel on kinnisvaraturul sagenenud juhtumid, kus korteri või toa väljaüürimisest keeldutakse inimese nahavärvi, rahvuse või puude tõttu. Karmimate näidete puhul kaasnevad üürileandmisega ette teatamata „kontrollkäigud” või diskrimineeriv sildistamine ja põhjuseta äkiline äraütlemine juba lepingu sõlmimise etapis.
Emakeelepäeval tehtud intervjuus rääkis luuletaja ja seriaali „Õnne 13” stsenarist Andra Teede meie kirjandustoimetajale eestikeelsusest ja -meelsusest ning sellest, mida ja kuidas kaitsta tasub: „Ma olen kindlasti patrioot, aga see ei tähenda, et valin radikaale.” Missugune siis on tema eestimeelsus?
Mitmes Ida-Virumaa linnas aastaid võimul olnud tegelaste ehitatud võimupüramiidides on tähtis roll kohalikel kultuuri-, spordi-, haridus- ja sotsiaalasutustel, mis peavad aitama kindlustada linnavalitsejate võimul püsimist.
Uue riigikogu koosseisu esimese istungi eel avaldati kodanikualgatuse „Jah vabadusele, ei valedele” eestvedamisel taaskord meelt.
Nende ridade kirjutamise ajal pole EKREIKE koalitsioon veel lõplikku kinnitust saanud, kuid avalikkuse ulatuslikust vastuseisust hoolimata on tunne, et kolmikliidu loomist saab praegu takistada ainult force majeure.
Meeleavaldused on tänapäeval hea viis, mille kaudu näha ühiskonnas toimuvaid mitmetasandilisi protsesse. Miks keegi meelt avaldab, kuidas ta seda teeb, mis retoorikat kasutab, kes ja kuidas seda kritiseerib ning, mis peamine, kuidas meedia sellest hiljem räägib.
Moodsa ühiskonna infoorgia, loominguline pohmelus ja kaosest korra loomine – mustvalget pildikeelt armastav režissöör sõnastab oma loomingut ja mõistatab, milliseid siirdeid filmikunst väljapoole peaks ajama.
