Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Teadupoolest toimus möödunud laupäeval, 8. juulil Tallinn Pride Parade ehk rahumeelne LGBT+ kogukonna toetusrongkäik Tallinna vanalinnas. Kohalolijad teavad, et sedakorda oli üritus sootuks teistsugune kui varasemad, millest viimane jääb kogunisti kümne aasta tagusesse aega.
Tartu Ülikooli semiootikamagister Mehmet Emir Uslu kirjeldab olukorda Türgi ühiskonnas enne kevadel toimunud rahvahääletust, kus anti napi edumaaga autoritaarsete kalduvustega president Tayyip Erdoğanile võimu juurde, ning selle sündmuse võimalikke tagajärgi, mis nüüd lahti rulluma hakkavad.
Sotsiaalmeedia levib isegi loomariigis, muutes mõne neljajalgse tõeliseks kuulsuseks. Miljoni fänniga imesiga Esther elab elu, millest tema lihakehaks taandatud liigikaaslased võivad ainult unistada – roosad kostüümid, suured kübarad ning kodune keskkond. Milles peitub tema saladus ja miks peaks Estheri elusaatus meile korda minema?
Hilismodernse ühiskonna omnivoorid ei ole pidanud vaatama silma loomadele, kes lõpetavad tema toidulaual. Seda teevad tema eest teised inimesed, kes üritavad tööstuslikul tootmisliinil oma emotsioone rutiinse rütmiga blokeerida. Mõttemehhanismid on aga nii lihatarbijal kui ka tapamaja töötajal üldjoontes sarnased.
Sotsiaalse õigluse kaitsjate jaoks on järgmiseks võitlustandriks loomad, kelle rõhumist ehk spetsiesismi harrastab suurem osa inimkonnast seda endale teadvustamata. Ometi on loomade ekspluateerimisel ilmseid sarnasusi rassismi ja seksismiga, mis paljastuvad intersektsionaalses raamistikus.
Inimene on patoloogiline süstematiseerija, kes on pannud loomad enda hüvanguks tööle. Ent arvestamata looduses valitseva kaoseteguriga ning suutmata juhtida eluslooduse masinavärki, ähvardab teda ennast selle hammasrataste vahele jäämine.
Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.
Inimese ülimuslikkusse on kerge uskuda, sest seda on toetanud üldine ühiskonnas käibel olev eetiline paradigma. Seesama mõtteviis on lubanud ka loomi masinatena käsitleda. Ma ei ole ainus, kellele tundub hoopis vastupidi – loomade ekspluateerimine on tervikuna ebaeetiline tegevus.
Inimene on igavene kolonisaator – loodusele vastanduja, kelle ees elurikkus taandub. Inimkonna hetkelise vohamise tõttu kannatavad teised taime- ja loomaliigid, kelle olemasolust sõltub ometi ka inimliigi enda edasine saatus.
Müürilehe juunikuises faunateemalises numbris usutleb Piret Karro loomaökoloog Tuul Seppa, kes uurib parasjagu Arizona osariigi ülikoolis aed-karmiinleevikesi. „Mind ei huvitagi niiväga, kuidas linnastumine konkreetselt seda linnuliiki mõjutab, vaid uurin üldisi muutusi, mis võivad loomadega toimuda, kui nad kolivad elukeskkonnast, mille jaoks nad on miljonite aastate jooksul kohastunud, täiesti uude kohta,” vihjab Sepp nii linde kui inimesi mõjutavatele protsessidele.
Helen Tammemäe arvab, et kui erinevad osapooled suudaksid vaidlemise asemel üksteist ka pisut kuulata ning oma teadmised sünkrooni viia, võiks juba praegu normaliseeruda tasakaal selle vahel, kas ja kui palju on kellelgi mõistlik loomseid produkte tarbida ning millises mahus ja mil viisil on mõistlik „toota”.
Anna-Stina Treumund (18.06.1982–30.05.2017) oli ikooniline kunstnik ja paljudele feministlik kamraad, kes uuris lesbiajalugusid ja esindas oma kunstis kompromissitult lesbilise naise identiteeti. Ta oli Eesti nüüdisaegse feministliku liikumise keskmes ning osa kriitiliselt mõtlevate ja loominguliste inimeste kogukonnast, kes kannavad endas edasi armastust, mida Anna-Stina oma eluajal neile jagas.