Müürileht

Ukraina küberruumis justkui ei toimukski midagi märkimisväärset ega silmapaistvat. Ent see on selle sõja kõige suurem müüt – kübersõda algas juba mõni tund enne tankide ja rakettide rünnakuid.

Helgi Saldo retk läbi interneti(kuri)kuulsuse on sisaldanud ehedat vaimse tervise murede, identiteediküsimuste ja olmedraama jagamist aina kasvava publiku ees. Tähelepanu ei võrdu aga alati lähedusega.

Moodsaimaks relvaks infosõjas on kujunemas süvavõltsingud ehk videod, mida on manipuleeritud auditooriumite eksitamiseks. Nutikate videotöötlusprogrammidega loodud valedel võivad olla ühiskondlikus plaanis väga tõsised tagajärjed.

Eelmisel nädalal kuulutati välja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse, Eesti Kunstikoolide Liidu ja Pärnu Kunstide Kooli poolt korraldatud „kunst + töö = MEEM” meemikonkursi võitjad. Konkursi fookuseks oli töö ning sellega seotud arusaamad ja probleemid.

Sotsiaalmeedia impeeriumi Meta (varem tuntud kui Facebook) viimased viis kuud on olnud ettevõtte ajaloo turbulentseimad. Triljonifirma on suutnud ületada säärased PR-skandaalid nagu Cambridge Analyticaga seonduv ja #deletefacebook, kuid kas rahumeelne kooseksisteerimine on aastal 2022 veel võimalik või on aeg leppida, et hiiglasel on lastud liiga suureks kasvada?

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt.

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Esmalt tuleb juttu sellest, mismoodi valeväited avalikkuses kinnistuvad ehk kuidas piisavalt korratud valest saab ükskord tõde.

Kui aasta on 2021, aga sa oled sündinud aastal 2001, siis sa ei tea, milline võis olla maailm enne netti, meeme ja internetikultuuri laiemalt. Küll aga oled sa digimaailma põliselanik ja viid lugejagi matkajuhina reisile 21. sajandi meemikultuuri mälestuste radadele.

Mis juhtub siis, kui ekspertsus „demokratiseerub”, eetrisse pääsemise lävend langeb ja faktide väärtuse mõõdikuks on jälgijate arv? „Tõejärgset” või „sotsiaalmeedia tõe” ajastut iseloomustab vandenõuteooriate ja väärinfo üha jõulisem kohalolu ning otsene mõju mitte ainult indiviidi, vaid ka ühiskonna ja valitsemise tasanditel.

Eesti kirjanduse enfant terrible on leidnud endale TikToki kujul teda kõige paremini teeniva platvormi. Saage tuttavaks vandenõuteoreetik Antsuga Raplast ehk Mikk Pärnitsa soojema poolega.

Internetis levivate enesetapumängude käsitlemisel tegeleb meedia rahustamise ja analüüsi asemel sageli hoopis hirmutamise ja moraalse paanika õhutamisega, mis jätab tähelepanuta probleemide kompleksse iseloomu ega toeta alaealiste turvalisemat toimetulekut.

Nüüdisajale kohaselt on aktivism leidnud sotsiaalmeedia kujul uue platvormi, kus oma häält kuuldavaks teha. Milliseid keelelisi ja visuaalseid tööriistu valida virtuaalsel tööpõllul ja milline on nende mõju väljaspool veebikeskkonda?