Esimene Eesti Wabariik kangastub meile tihti jõukuse, pidutsemise ja meelelahutuse võtmes. Ilmselt on selles suur annus pimedat nostalgiat, kuid samas ka omajagu tõtt.
Viineri tõusus ja languses rahvatoiduna läbi 20. sajandi on midagi enamat, kui esmapilgul näib.
Tallinn Comedy Gala on kohalike irvhammaste kõige glamuursem showcase ja ehk ka teatav lakmustest meie püstijalakoomikute tasemest.
Miks on Immanuel Kant paigutatud näiteks näitekirjanike Madis Kõivu ja Marius Ivaškevičiuse kujutluses esmajoones just söögilaua taha ehk meelelis-seltskondlikku sfääri? Kas seesugune nautlemine tähendab otsejoones „puhta mõistuse” puudumist? Ja lõppeks, kas filosoofil on üleüldse kohane süüa!?
„Retsept” on rubriik, kus erinevad tuntud ja vähem tuntud inimesed jagavad oma teadmisi sellest, kuidas eluga toime tulla ja võtta sellest aeg-ajalt või ka pidevalt maksimumi.
Baltisakslaste pidulaud teeb silmad ette ka gurmeerestoranidele – lauale jõudis delikatesse karukäpakarbonaadist küpsetatud lõokesteni.
Ehkki ilmas on piirkondi, kus nälg on tõsine probleem, siis lääneriikides on olukord pigem vastupidine. Linnakeskkonnas on toit kõikjal: reklaamitahvlitel, kioskites, supermarketites, äärelinnakohvikutes ja kesklinnarestoranides. Ülestimuleeritus toidu vallas on toonud kaasa foodie-kultuuri õitsengu.
Suppide kuningal on aeg võita tagasi oma ajalooline positsioon peavoolu toidulaual ning retseptiraamatutes, väärikalt kalasupi, piima-köögiviljasupi, liha-klimbisupi ja hernesupi kõrval. On aeg rehabiliteerida kapsasupp.
Järgmisel nädalavahetusel, 29. juunil toimub Kohtla-Nõmmel, Eesti Kaevandusmuuseumis 3. korda festival Mägede Hääl, mis pakub muu hulgas väljasõitude programmi Aidu karjääri ja VKG Tööstusparki. Ent neile, kel hammas verel, panime kirja mõned lisakohad, kust Ida-Virumaad külastades läbi põigata.
Kui toidukultuuri siseneb üha rohkem eksootilisi maitseid, aga hing ihkab ikka vana hea kartuli ja kastme järele, tasub seada sammud Depoo territooriumile, Balti Jaama Turu kõrval asuvasse restorani Näljane Põder.
Surematud 90ndate raadiohitid, pisaraid kiskuvad ballaadid või teiste inimeste musta pesu pesevad tõsielusarjad – igaühel meist on peas salajane nimekiri „rämpsuks” ristitud kultuurinähtustest, mida kõik tarbivad, aga keegi ei julge tunnistada.
Tallinna kesklinnast kiviviske kaugusel podiseb ühe pisikese luugi taga juba mõnda aega väidetavalt linna parim puljong. Käisime uurimas, kes seda imeleent valmistavad.
