Eestis märtsist kuni mai keskpaigani kehtinud eriolukorra tõttu pidid EKA ja paljude teiste kunstikoolide tudengid kolima traditsioonilised lõputööde näitused veebi. Igasuguse kolimisega kaasnevad aga omad võimalused ja takistused.
Järgmisel, 59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust „Orhideliirium. Isu külluse järele” (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali (1871-1954) akvarellid ja maalid troopilistest taimedest.
Tommy Cashi visuaalses maailmas kohtab hulgaliselt viiteid seksuaalsusele ja soolisusele, mis esindavad nii jõulist maskuliinsust ja sellega kaasnevaid vaatemänge kui ka seda kuvandit ümbermõtestavaid pehmemaid eneseväljendusi.
Eesti Kunstiakadeemia õppeaasta lõpetab lõputööde festival TASE, mille üheks osaks on portfooliote tagasisideüritus Portfolio Café, tuues kokku värsked lõpetajad ja professionaalid kunsti- ja disainivaldkondades. Portfolio Café tiim arutles kahe eksperdi, Corina Apostoli ja Maryam Fanniga kunsti- ja disainihariduse hetkeseisu teemadel.
Surma kujutamine kesk- ja varauusaegses kunstis käib kaasas keeruliste aegadega, nagu sõjad ja epideemiad, ning kannab endas ühtaegu nii mälestust meie hulgast lahkunuist kui ka meeldetuletust meie enda surelikkusest.
Alates 22. maist saab Kumus näha Anders Härmi kureeritud näitust „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus”, mis annab ülevaate Ando Keskküla (1950–2008) kunstist alates 1960. aastate teisest poolest kuni tema viimaste loomeaastateni 2000ndate alguses.
Kai kunstikeskuses avatud Anne Katrine Senstadi valgusinstallatsioon „Radikaalne valgus” saab 10.–14. juuniks uue helikujunduse, mille autoriks on Kai korraldatud open call’i võitja Sander Shifter Peterburist. Rääkisime Shifteri ning teise ja kolmanda koha pälvinud muusikute Andrea Patroni ning Andres Vihterpaliga nende heliteoste valmimisest.
Eriolukorraga saatuslikult ühele ajale sattunud Eike Epliku näitus hingab veel viimast nädalat Kogo galeriis.
Enne kui Maailma Terviseorganisatsioon jõudis koroonaviiruse leviku pandeemiaks kuulutada ning avalikud kogunemised ning reisid üha hõredamaks jäid, suleti Berliinis Marge Monko „Flawless, Seamless” ning avati Kris Lemsalu ja Kyp Malone’i „Love Song Sing-Along” näitused.
Ajalugu ei saa kunagi valmis ja Kumus tegeldakse aktiivselt uute sildade ehitamisega eri ajaperioodide vahele.
Rassismi visuaalses esteetikas on nahktagid asendunud polosärkide, viikingikiivrid neoonvärvide ja heavy metal elektroonilise muusikaga. Inspiratsiooni ammutatakse hoopis keskklassi peavoolu naudinguid ironiseerivast vaporwave’ist.
Mastaapseid interaktiivseid installatsioone loov kunstnik tegeleb oma töödes järjekindlalt sotsiaalsete käitumismustrite, infovälja ja virtuaalsusega. Igapäevase „spioonitöö” kõrvalt veab ta lisaks Maajaama – residentuuri-, näituste- ja stuudioruumi, kus kunsti ja tehnoloogia piirid hägustuvad.
