Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Tommy Cash ja Rick Owens on mõlemad sündinud 18. novembril ja kui nüüd uskuda, et universum pole kaos, vaid et asjad juhtuvad põhjusega, siis võib öelda, et aja enda maatriksisse on „Süütud ja neetud” juba ammu sisse kirjutatud.
31. mail avati Põhjala tehases Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite lõputööde näitus „Setsessioon”.
7.–8. juunil toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis sümpoosion-raamatumess „Making Public and Publics” („Kirjastamine ja kogukond: erialased kontekstid”), mis uurib paneelide, loengute ja performance’ite abiga kapitali, majandusmudelite ja prekaarse töö küsimusi kunsti ning disaini kirjastamises.
Juunis avatakse Tallinnas rahvusvaheline fotokunstikeskus Fotografiska. Nelja esimese avanäituse seas on Norra fotograaf Anja Niemi „Rollis” (In Character), mis püstitab mõtlemapanevaid küsimusi inimese olemuse, kellegi teisena esineda soovimise ja reeglite järgimise kohta.
Reedel, 31. mail avataval Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitusel TASE näeb enam kui 120 lõpetaja teost. Eksponeeritud on kõikide erialade magistri- ja lisaks paljud bakalaureusetööd.
Pärnu Muuseumis on avatud kaks olulist rahvusvahelist tekstiilinäitust.
Täna, 17. mail kell 18 avatakse Tartu Aparaaditehases asuvas Kogo galeriis Kaose Koguduse näitus „Retrospektiiv”.
10. mail avati ametlikult Eesti paviljon 58. Veneetsia biennaalil. Tänavusel Veneetsia biennaalil esindab Eestit oma...
Veneetsia biennaalil isikunäitusega „Birth V – Hi and Bye” Eestit esindav Kris Lemsalu on nikerdanud savist, veest, keevitatud terasest ja pleegitatud teksastest valmis sündi, surma ja taassündi kiirgava monumentaalse installatsiooni.
17. mail avatakse Telliskivi loomelinnakus Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses legendaarse prantsuse dokumentaal- ja tänavafotograafi Robert Doisneau’ (1912–1994) näitus „Pariisi lood”.
Reedel, 3. mail avatakse Hobusepea galeriis Mihkel Maripuu isiknäitus „Ex Nihilo”, mis käsitleb tehnoloogia adapteerumist argiteadvusega ja vastupidi, mõjutades seeläbi kaasaegse visuaalkeele kujunemist.
Praegusel uusrahvuslikul ajajärgul pole läänemaailma taustata kunstiinimesed kaugeltki privilegeeritud „globaalsed kodanikud”, kes saavad rahulikult maailmas ringi rännata.
