Müürileht

Täna avatakse Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus, mille teemaks on pinge. Näituse kujundaja Kauri Kallas jagas Müürilehele mõtteid pisaratest, loomismängudest ja värske keraamika disainilembusest.

Kunstihoone kolimine kesklinnast Lasnamäele Lindakivisse on tõstnud vererõhku nii kunstnikel, kes pidid oma ateljeedest välja kolima, kui ka institutsiooni töötajatel, kes kardavad külastusnumbrite langemist. Toimiv küttesüsteem ja pragudeta vundament pühendavad aga abinõu hoolimata sellest, kui palju plaanid muutuvad.

Austrias Grazis toimus iga-aastane kunstifestival, mille tänavune peateema oli sõda. Müürileht käis kohapeal, et näha, mis kokkupuutepunktid ja vastuolud tekivad, kui sõda, geopoliitilisi konflikte ja radikaalseid ideoloogiaid filtreeritakse läbi loomingu.

26. augustil avati EKKMis kunstnik Taavi Suisalu isikunäitus „Tähelepanufiguurid”, mis mõtestab inimeste suhet tehnoloogiaga ja uurib kujutlusvõime piire.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord käisime Koplis külas skulptor Madlen Hirtentreul.

Chun Au Yeungi tundlikule vaatajale loodud installatsioonid on Eestis vast endale publiku leidnud. Jagades oma mõtteid kunstist, ütleb EKA noore kunstniku preemia laureaat, et loomeprotsessis on olulisim emotsionaalse töö tegemine.

70ndatel kohtusid Austrias suvelaagris neli tüüpi, kellest kasvas 90ndateks üks veidramaid kunstigruppe Gelatin. Totravõitu huumor, mängud kehade ja eritistega ning seksuaalsuse ja lapselikkuse piiridega mängimine on nende A ja O.

Mööda Eesti väikelinnu ja -asulaid ringirändav RUA Tänavakunstifestival toimub tänavu viiendat korda. Ürituse üks korraldajatest Salme Kulmar jagab oma mõtteid eelmise nelja aasta silmatorkavaimatest teostest.

Kuidas leiab üks transmees enda sisemusest üles igatseva näoilmega kuninganna ja ühe liialt dramaatilise noormehe? Tegelaste kehastamine kui kunstiline ja eneseavastuslik praktika võib veidral kombel aidata paremini iseenda soolisusele pihta saada.

Kolmeaastase pausi järel avatud Veneetsia biennaal püüab nihutada pildile nägemisviiside paljusust ja tuleb sellega suurepäraselt toime.

Tänavuseks biennaaliks hollandlaste Rietveldi paviljoni üle võtnud kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi ning kuraator Corina L. Apostol uurivad oma näitusega koloniaalajaloo, kurnamise ja botaanika ristumispunkte 19. sajandist kuni tänapäevani.

Iga mahajäetud maja on kellegi mälestus. Alexei Gordin mööda neid mälestusi kondabki ja toob virtuaalsahtlist lagedale varemetest tehtud fotode paremiku.