Müürileht

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Majanduspoliitikat aastal 2035 visioneerivad Tasaarengu Eesti organisatsiooni TEOkoda liikmed.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Selleks et diskussioon väljuks harjumuspärase nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsmel organisatsioonil ja nende esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Poliitikasoovitusi vaimse tervise edendamiseks jagavad Ott Oja ja Triin Peterson Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonist VATEK.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Julgeolekupoliitikast aastal 2035 kirjutab Kadi Viik Feministeeriumist.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Inimõigustest aastal 2035 kirjutab Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskusest.

Aastakümneid on riigivõla võtmise eest hoiatatud. Kas 4% intressid ongi nüüd õpetuseks neile, kes otsustasid viimaks sellest dogmast üle astuda?

Ingliskeelses inforuumis ja vabas (loe: neoliberaalses) Eestis meemikultuuri kukil üles kasvanud noored vasakpoolsed on olemas. Jah, päriselt! Võrreldes meie varasemate anarhistlike või sotsialistlike ettevõtmistega kummitavad neid aga isoleeritus, visioonipuudus ja nõrk side kohalike probleemidega.

Automaksust rääkimine mõjub maasturiusku eestlasele punase rätikuna. Autodega kaasnevad kulud taristule, tervishoiule ja keskkonnale ei võimalda seda diskussiooni aga enam vältida.

Euroopa välispiiridel käib vilgas elu: maismaal töötavad ekskavaatorid ja segumasinad, õhus surisevad droonid ning vees kõlavad hoiatuslasud. Kas nõnda ehitatakse kindlust või parandatakse naiivsusest tehtud vigu?

Tugevnenud energiajulgeolek, rohelisem elukeskkond, kiirem regionaalareng, võrdsem ühiskond – kogukondlikule energiatootmisele panustades võiksime tabada mitu kärbest ühe hoobiga.

Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Selleks pöördusime viie eesti inimese poole ja esitasime neile ühe küsimuse: kas ja kuidas toimiksid geograafilised piirid ideaalses maailmas?