Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

Kosmopoliit

Kaupo Meiel. Foto: erakogu

Oma silm on kuningas ehk Turist ja viletsus

Juttu tuleb sellest, kuidas filmides nähtu mõjutab kuulsaid kunstikohti päriseluski üles otsima, aga ka sellest, et kunstikogemus ja reaalne erinevad teineteisest alati. Turistid võivad ju tobedavõitu olla, aga külastada Roomat ilma Colosseumi nägemata oleks sama hea kui külastada Hundisilmat ilma Savisaart nägemata.

Bianca Barroso harjutab tantsu lähenevaks Sambódromo sambakarnevaliks. Foto: Andrei Jakovlev

Õnnelik on seksikas

Brasiilia karnevalid on igal aastal toimuvad pidustused, mil kogu riik on haaratud pooleteise kuu pikkusesse tantsu- ja trallirohkesse karnevalilumma. Mis on sambakirg? Mis teeb selle nii ahvatlevaks eurooplastele ja kuidas näiteks eestlane seda mõistab? Kumb on siiski karnevalil olulisem – kas keha või selle kunst?

Zayed on Omaani kõige suurema, umbes 500 000-liikmelise Al Ghafri hõimu juht. Foto: Marit Sirgmets

Ühe loomulik on teise lubamatu ehk Piiride tundmaõppimine Omaanis

Kus sa oled? Omaanis. Omaan? See on Araabia poolsaare tipus, Saudi Araabia, Emiraatide ja Jeemeni vahel. Kuidas seal on? Kas sa pead hijab’i kandma? Kas sa tohid seal autoga sõita? Kas sa alkoholi tohid juua? Kas seal on tsensuur? Kas seal on sõda? Kas naised võivad seal hääletada? Kas seal sigu on? Kas seal loobitakse inimesi kividega surnuks? Kas seal on üldse midagi peale kõrbe, ostukeskuste ja mošeede?

Juurikad maheturul Berkeleys. Foto: C. Coetzee (CC by 1.0)

USA – küsimus on usus

Seda mõttekäiku ajendas edasi arendama küsimusepüstitus „kas Ameerika ongi keskkonnakoll?” – teame ju kõik, et Atlandi ookeanist lääne pool on paljud asjad valesti läinud ning tarbimiskultus, raiskamismaania ja suurushullustus ei ole lihtsalt müüdid.

Artikli autor õppimas pea peal kandmise tehnikat koos kolmeaastase Grantoniga. Foto: erakogu

Küünilise maailmaparandaja märkmeid Aafrikast

Suure südamega (post)teismelistest maailmaparandajaid, kes lähevad Aafrikasse külakogukonda harima või maja ehitama, on Eestiski järjest rohkem. Kodus võetakse nad vastu kangelastena hoolimata sellest, kas nende abi ka tegelikult asja ette läks. Aafrika trööstitu reaalsus võib idealistist hoopis küüniku teha.