15. oktoober 2020
Ajakirjanik või aktivist: õige ja vale otsingul
Mis punktis lõpeb ajakirjandus ja algab aktivism? Ja mis hetkest peaks ajakirjanik ütlema, et stopp, see pole enam see, mida peaksin ajakirjanikuna tegema?
Meedia
12. oktoober 2020
Neli kuud konservatiivide kaisus
Objektiivi ja Uute Uudiste infoväljas ekseldes tekib paratamatult iiveldus. Sellega harjub küll lõpuks ära, kuid soovitud empaatilist ühenduspunkti äärmusparempoolsete portaalide sihipärane kriitiline lugemine ei võimalda.
7. oktoober 2020
Aeglane protest või ajakirjanduse päästja
Koroonakriisi vahendamiseks valis meedia väiksemate teabekildude edastamise ruttu ja hulga kaupa. Tulemus? Arusaamatus, segadus, aegunud info alla mattuv uus teave, seostamata väitekübemed, sõnasõjad. Aeglane ajakirjandus võiks seda kõike muuta.
7. oktoober 2020
Ajakirjanik on tõe teenistuses. Intervjuu Vilja Kiisleriga
Kuidas on lood meediavabadusega Eestis? Mida tähendab (ja mida ei tähenda) sõna „arvamusvabadus” ning miks seda nõnda erinevalt mõistetakse? Kas on vaja igasugust jura avaldada? Kas ajakirjanikul tohib olla maailmavaade? Aga meediaväljaandel?
14. september 2020
Infohügieenist ehk Kuidas olla oma inforuumi peremees
Inimesed upuvad infosse. See seisund on krooniline ja võib tunduda isegi paratamatu. Kuid uppumise vältimiseks saab tundmatus kohas mitte vette ronida, targalt veekogu valida ja ujuma õppida. Igast 21. sajandi infotsunami passiivsest ohvrist võib saada oma inforuumi aktiivne disainer.
4. mai 2020
Andres Jõesaar: Meedia ja aeg. Meediaaeg
On paradoksaalne, et kui kriisiajal on meediaväljaanded auditooriumi tähelepanu keskpunktis, siis sealsamas on vähenenud märgatavalt reklaamiandjate hulk, kellest sõltub praeguse ärimudeli järgi ajakirjanduse elujõulisus.
15. aprill 2020
Perekond kui Postimehe „Meie Eesti” külgede ideoloogiline nurgakivi
Eesti suurimas päevalehes on rubriik, mille sisu ei vasta tasakaalustatud ajakirjanduse standarditele. Seda kureerivad ja täidavad peamiselt ühe rahvuskonservatiivse erakonna taustaga autorid, kes propageerivad läbivalt kitsast arusaama perekonnast.
16. märts 2020
Mida me teeme, kui kasutame sõna „hüsteeria”?
Kui keegi kasutab avalikes aruteludes mõistet „hüsteeria”, võib olla üsna kindel, et tema eesmärk on käsitletavat teemat trivialiseerida ja edasine arutelu sulgeda. Eriti levinud on selline praktika naistevastasest vägivallast rääkides.
13. jaanuar 2020
Eesti meedia tee tõeärisse
Meediamajad on kaotanud globaalsetele võrgustikele oma varasema juhtrolli tõeäris, kontrolli kontakti üle auditooriumiga ning sissetuleku reklaamist. Uueks strateegiaks võiks saada võrgustikulise meediamudeli omaksvõtt ning lugejakeskne ajakirjandus.
30. detsember 2019
Müürilehe loetumad artiklid 2019. aastal
Taas hakkab aastaring täis saama ja jällegi on aeg küps põhjalikeks meenutusteks, kokkuvõteteks, spekulatsioonideks ning järeldusteks. 2019. aasta loetumate veebiartiklite seast leiame nii päevakajalisemat kui igavikulisemat, teemadest on lugejaid kõnetanud nii zen, keskkond, alkohol kui viha.
15. november 2019
Pöörase ja tigeda maailma antidoot – „Prillitoos”
Kui me räägime vanemaealistest ja meediast, on esimeseks seostuvaks märksõnaks ikka ja alati „Prillitoos” – sihtgrupile iganädalane kogus põhjalikult kombineeritud harivat meelelahutust, aga ka noorematele rangelt soovituslik pühapäevahommikune doos zen’i!
30. jaanuar 2019
Kuidas rääkida majandusest igale televaatajale?
Ei saa me läbi majanduseta – olgu see igapäevane ostukviitung toidupoes või seadusemuudatus, mille tulemusel kasvavad maksud, palgad või tubaka hind. Millist majandussaadet ootavad tänapäeva Eesti televaatajad?