Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
1979. aastal ilmus inglise keeles helilooja Dmitri Dmitrijevitš Šostakovitši (1906–1975) biograafia, mille pani kirja vene musikoloog Solomon Volkov (snd 1944), kelle raamatu tõelevastavuse on hilisemad uurijad kõvasti kahtluse alla seadnud.
Linnafestivali UIT meeskond otsis välja mõned mõned toredad, jaburad ja loodetavasti fantaasiat käivitavad vanad fotod Tartust ning edastas need erinevatele kirjutajatele.
Nele Tiidelepp luuletab tunnetest jääaja viimasel õhtul.
Maniakkide Tänava uus romaan on asetatud alternatiivsesse aurupunklikku Eestisse, kus kõige sopa ja tehnoloogilise mahajäämuse keskel õitseb täiesti ebarealistlik ja ilmvõimatu teadusmõte: inimeste-loomade geneetiline muundamine ning kummalised maa- ja õhusõidukid.
Kuidas mõjutab moodsat lugejat raamaturiiulite kolimine Instagrami? Kas värvilised pildid fotogeenilistest raamatukaantest muutuvadki olulisemaks kui lehekülgede kaupa hoolikalt komponeeritud sisu?
Kõiki neid, keda üllatas EKRE esiletõus me poliitilises sfääris, üllatab ehk seegi, et protoekrelasi kohtab nii eesti kirjanduses, teatris kui ka filmis alates juba näiteks niisugustest tüvitekstidest nagu „Kevade” ja „Viimne reliikvia”.
Kas sinagi oled kuulnud hirmulugusid sellest, kuidas puhkusereisile saabunud Lõvi on võtnud eksikombel kaasa Sõnnile sobiliku romaani? Või salvav Skorpion, taga targemaks, soetanud hellahingelisele Vähile mõeldud teose? Ühtegi raamatukogu ega -kauplust pole aga kümnete kilomeetrite raadiuses…
Ühe ajurakuga sürrealismist luuletab Tõnis Vilu.
Tõnu Õnnepalu pani Tiit Pruuli ajajõel purjetama.
Nikolai Baturin (5. VIII 1936 – 16. V 2019) oli eesti kirjanik Mulgimaalt, taigakütt ja ilmarändur, avarilma asukas…
Maopõhjast tulevast keelest luuletab Kaisa Kuslapuu.
Sellest, mida võiks endast kujutada „maapunk” saab aimu Juhan Jaigi seni avaldamata materjalist koosnevast kogumikust „Tundmata palu”.
