„Mailased” on Peedu Saare teine avaldatud teos, debüüdi tegi ta nimelt 2018. aastal romaaniga „Pascual”. „Mailased” on lugu armastusest, traagilistest sündmustest ülesaamisest ning sellega kaasnevast üksindusest ja üksildusest.
Tauno Vahter pani kirja kiiresti arenenud sündmused ühest Loksa poole suundunud bussist.
Märtsikuu luule tuleb Ann Viisilehe sulest ja viib meid talve ning kevade vahealadele.
Emakese looduse toiduahelatest luuletab Jüri Kolk.
Kirjastaja kuvand on enamasti natuke küsitav ja halvemal juhul on ta loll vereimeja, ühesõnaga, umbes nagu produtsent muusikas.
Minu vene südamest Teie eesti hingele
Zakes Mda raamatu tegevus toimub Lõuna-Aafrikas kogu ühiskonda haaravas arveteklaarimisatmosfääris, kus äsja on lõppenud apartheid.
Ilusatest inimestest, tüdrukutest ja lollidest poistest luuletab Abramova.
Homme on jõululaupäev, mis tähendab, et neil, kes jõulukingituste tegemise traditsioonist kinni peavad, on viimane hetk salmid välja otsida. Siinkohal tulevad appi Kaisa Kuslapuu ja Joosep Vesselov.
Hoiatus: see siin pole mingi arvustus ega asi. „Ära unusta, et arvustamine on teritatud intellekti töö,” vahendab Priimägi oma raamatus Juhan Sütiste sõnu.
Maarja Pärtna luulekogu räägib meie pea kohal kõlkuvast paneelist, mis meid ühel hetkel lömastab – kliimamuutusest.
Pärnitsa lühiromaanis või jutustuses on kokku neli omamoodi värvikat peategelast: paranoiline skisofreenik, „nõiasaates” osaleja ja keegi unehäiretega valgekrae, lõpuks veel ka teadlane, kes seletab nii tegelastele kui ka lugejale, mis ja kuidas.
