2. juuli 2020
Puhkus ja arhitektuur. Kus puhkas töötav kodanik Nõukogude Eestis?
Nõukogude ajal arenes Eestis hoogsalt välja suvila- ja puhkebaasikultuur, kus kergelt läänelik ja rõhutatult sotsialistlik ristusid iselaadi puhkusearhitektuuriks.
Nõukogude ajal arenes Eestis hoogsalt välja suvila- ja puhkebaasikultuur, kus kergelt läänelik ja rõhutatult sotsialistlik ristusid iselaadi puhkusearhitektuuriks.
Ilmselt on enamikul meist olnud elus kokkupuuteid giididega – reisil nende juttu kuulates või märgates neid linnapildis-muuseumis turistidele tundmatut maailma tutvustamas. Ja isegi kui rajad on samad, siis igav selles ametis ei hakka.
Uurime, milline on olukord Eesti loov- ja disainihariduses. Kuidas erineb see muust maailmast ning millised on selle tulevikuperspektiivid.
Meid ümbritsevas keeles kohtab palju hübriidset ja kohati ka improviseeritut. Eri keeled ja kultuurid segunevad nii turutüpograafias kui arvutiekraanidel.
Kohvikud on olnud sageli olulised tähised nii siinsel mälu- kui ka sisearhitektuuri maastikul, pakkudes tähenduslikku läbilõiget argikultuuri arengutest laiemalt.
Õpetlik(?) lugu sellest, mis võib juhtuda ühel kõige tavalisemal karantiiniaegsel jalutuskäigul surnuaias.
Väikse ekstreemspordiringkonna aktivismist välja kasvanud Simple Sessionit ootavad igal aastal BMXi- ja rulasõitjad üle kogu maailma. Meenutame, kuidas see sündmus on flip flip’i haaval sportlaste ja publiku südametesse roninud.
Viimase paari aasta jooksul on Zaha Hadid Architects võitnud Tallinnas kaks tähtsat arhitektuurivõistlust: Vanasadama arendusplaani ja Rail Balticu Tallinna lõppjaama konkursi. See tähendab, et Eesti saab endale oma esimese „staararhitektuuri”. Kuidas see nii läks ja kas meil on seda tarvis?
Moedisainer Karl-Christoph Rebane tahab muuta meie nägemust taaskasutusest ja sooneutraalsest moest.
Jalanõubränd KIRA toodab nullkulu põhimõttel baleriinasid, mis annetatakse uuel ringil arengumaades elavatele naistele.
Maailm on aastaks 2059 katastroofikursilt kõrvale juhitud. Praeguse aja noored veedavad juba õndsat elusügist, kus Facebook on minevik ning sõpradega suhtlemisel kasutatakse kirjatuvisid.
Kehalise kasvatuse tundides toimuvat on kujutatud viimastel nädalatel Eesti rahva püsimajäämise seisukohalt eksistentsiaalse teemana. Üks ainetund ei saa lahendada istuvast eluviisist tulenevat süsteemset probleemi, küll aga võiks see anda kätte põhioskused hilisemaks aktiivsemaks eluks. Ja seda mitte ainult võistlushimulistele.