Müürileht

Karatiiniajal lõksus olnud inimesed leidsid ühise lohutuse toidust, et lahutada meelt ning nihutada fookust igapäevamuredelt. Ent kõik see keerles koleda toidu piltide ümber. Sarnaselt koleda graafilise disaini gruppidele, sündisid ka koleda toidu üle arutlevad veebikogukonnad, liites inimhingi nii heas kui halvas.

19. ja 20. sajandi ühiskondlikud muutused tõid Euroopas kaasa tugeva okultse kultuurilise fooni, mis leidis ühisvabamüürlaste ja Tallinna Psüühiliste Nähtuste Uurimise Seltsi kujul oma koha ka Eestis.

Müürilehe lugejatel on nüüdsest võimalik panna õlg alla lehe väljaandmisele ja arengule, et saaksime tuua sinuni nii ühiskonnakriitilist ja tulevikku vaatavat esseistikat kui ka aeglast ja selgitavat ajakirjandust ning keskenduda kõigele sellele, mis on kultuuris oluline nüüd ja praegu – tehes seda kõike endiselt nii, et see on kõigile tasuta kättesaadav.

Moedisainer Kreeta Aidla on mõelnud, et moetudengi vaatenurgast tundub küll vahepeal, et kellele neid moedisainereid siin praeguses maailmas enam juurde vaja on.

Liikuvat graafikat võib pidada silmatorkavamaks ja tähelepanu nõudvamaks loo või sõnumi esitamise viisiks kui seda on staatiline visuaal või tekst. Kuid kes kasutavad liikuvat graafikat, kelle hääli võimendatakse ning kelle hääled ja lood jäetakse kõrvale?

Moekunstnik Karl Joonas Alamaa ootab tulevikku uudishimuga, öeldes, et noore disainerina on tema kohanemisvõime õnneks üpris kärme, kuid eks seda ole vast kõik viimase aasta jooksul treenida saanud.

Ehtekunstnik Sigrid Kuusk leiab, et hirmu- ja teadmatusetunne väsitab, rusub ning murendab julguse suurelt mõelda, rääkimata selles suunas tegutsemisest.

Mis seal ikka, elu on endiselt pausil, nõnda ka kultuur. Veebikontserdid, -etendused, -konverentsid ja -kirjandusõhtud tulevad ikka koju kätte, aga ausalt öeldes on juba üsna kopp ees „koroonaajale kohasest” „videosilla vahendusest” jne/vmt. Puudust on ikka just siin-ja-praegu-tähistamisest. Aga worry not, kui ikka hästi tahta, leiab põhjuse tähistamiseks igal jumala päeval!

On igati ootuspärane, et vaatamata kõikvõimalikule tehnoloogilisele innovatsioonile, mille koroonaajastu on enesega kaasa toonud, tunneb tagurlik inimhing ikka veel ebamäärast igatsust väikekodanliku meelelahutuse järele.

Kui koroonapandeemia algas ning vabakutselised nõutult toetuseid ootama jäid, tuli toidufotograafina töötav Katrin Press ideele luua rakendus, mis aitaks ühiste eesmärkidega vabakutselistel tööalaselt jõud ühendada. Kuigi praegu teeb Klapp alles oma esimesi proovisamme, on see valitud Ajujahi 30 parima idee hulka ning ootab juba esimesi kasutajaid. Uurisimegi, millega täpsemalt tegu on.

Detsembris avati Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis uus püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini”. Selle kuraator Kai Lobjakas räägib, mis tegurid on kohalikku disaini vorminud.

Koroonaaeg või mitte, karta on, et päris ilma perekondlike kohtumisteta jõulud siiski ei jää. Nii on ka tänavu kohane minna pühadele vastu n-ö valmistunult ja tuvastada juba eos, missuguseid tuleohtlikke teemasid tasuks jõululauas tingimata vältida.