Lisaks laulupeole, küüditamisele, Vargamäele ja Ott Tänakule on talletunud eesti rahva kultuurimällu igaveseks ajaks ka terve hulk rõivaesemeid ja aksessuaare. Müürileht tutvustab viimase kahe kümnendi jooksul sümbolistaatuse omandanud garderoobielemente.
Raili Keiv turgutab oma loominguga kodumaist tarbekeraamikat ning laulatab omavahel isegi portselani ja betooni.
Uus aeg nõuab uusi vahendeid ja ka sotsiaalmeedia võib olla kasulik tööriist urbanistlikuks aktivismiks, nagu tõestab Instagramis kasutajanime mitte_tallinn all tegutsev kodanik.
Jalgrattur pole mingi eriline liik, vaid tavaline inimene, kes lihtsalt teeb osa oma sõitudest jalgrattal, sest nii on kiirem, lihtsam, mugavam, säästlikum, põnevam. Oh, tuleks vaid kiiremini see aeg, mil Euroopa rohelise pealinna tiitli poole pürgiv Tallinn ei pea autot enam pühaks lehmaks, vaid hakkab ajama liikuvuspoliitikat inimesest lähtuvalt.
Homme, 17. septembri õhtul toimub Põhjala tehases rõivadisainietendus D_O_M ehk Disain on moes, kus teiste seas tutvustab oma uut kollektsiooni sel kevadel ilmavalgust näinud rõivabränd Alma, mille taga seisab noor disainer Anete Pedaru. Vestlesime Anetega sellest, kuidas tema loomingu juured läbi mitme põlvkonna kujunenud on.
Adrikorn Artefactsi looja Kadi Adrikorn pakub peakatetega eneseprogrammeerimise võimalusi.
Sel suvel kasvas kolmes Tartu kesklinna pargis hein põlvini. Tegemist oli 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartu programmi kuuluva algatusega, mille eestvedajad Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt soovivad tuua Tartu kesklinna rikkalikuma elu.
Tartu Autovabaduse puiesteest sai selle suve hitt, mis täitis hapukurgihooaega ergastades nii uudis- ja arvamusveerge kui ka tänava enda.
Tallinna populaarseks muutunud endistel tööstusaladel käib võitlus sealsete elanike ja öiste pidutsejate vahel. Müraprobleemi lahendamisele aitaks tulevikus kaasa ühtlaselt heal tasemel avaliku ruumi loomine kogu linnas.
Nõukogude ajal arenes Eestis hoogsalt välja suvila- ja puhkebaasikultuur, kus kergelt läänelik ja rõhutatult sotsialistlik ristusid iselaadi puhkusearhitektuuriks.
Ilmselt on enamikul meist olnud elus kokkupuuteid giididega – reisil nende juttu kuulates või märgates neid linnapildis-muuseumis turistidele tundmatut maailma tutvustamas. Ja isegi kui rajad on samad, siis igav selles ametis ei hakka.
Uurime, milline on olukord Eesti loov- ja disainihariduses. Kuidas erineb see muust maailmast ning millised on selle tulevikuperspektiivid.
