Uurime tänavu kuulsusele keskenduva Maikellukese festivali eel selle esinejatelt, milline on nende suhe kuulsusega.

1. Kuidas ja miks plaanid kuulsaks saada? 2. Kui kuulus sa praegu oled?

Henri Hütt

1. Kuulsus kui selline on hea vahetusvahend kultuuriruumis. Annan midagi – võtan midagi. See võiks olla üks edasiviiv energia. Teiseks sisemine edevus ja ambitsiooni kasvav ruum, mis mõlemad on sõltuvussuhtes tähelepanust.

2. Olles aktiivne pigem alternatiivses etenduskunsti sfääris, siis arvan, et mind tunneb heal juhul iga 64. inimene. Pole eriti huvi tundunud. Heitluse maailm vs mina võidab maailm. Siiski vahel üllatun, kui pean andma autogrammi või saan ootamatult sarnaste kommentaaride osaliseks: „Sina olid/oled ju see… jajajajajaja…”.

Raul Keller

1. Püüan kuulsust igal võimalusel vältida, seltskonnas hoian kuulsusest parajalt ohutut distantsi. Kuulsus on nakkav ja ei vali ohvreid! Mäletate ehk 1918. aasta Hispaania grippi? Kuulsus on sama hull, kui mitte hullem murdja. Soovitan sellised plaanid kohe maha matta!

2. Hommikuti olen täiesti tundmatu suurus, õhtupoole hakkab kuulsus vähehaaval kasvama, kulmineerudes hämariku saabudes. Magama minnes on harilikult mõnevõrra tagasi tõmmanud. Vahetevahel juhtub ka, et kuulsus närib, ei lase magada, sellisel juhul püüan enne magaminekut taimeleotisi juua. Raudrohu ja veriürdi tõmmis harilikult leeveldab akuutset kuulsusrikkust. Kui olen vahetult enne magamajäämist saanud mõne fännikirja või meeletult laike, on uni väga rahutu ja olen sunnitud tegema külmi, rahustavaid kompresse. Unes toob Elviseks kostümeeritud mees prügiautoga kotitäie aluspükse ja kallab selle mu kodutrepile. Halvimates unedes olen kurikuulus, räpase renomee ja turbaniga mees.

Maikellukese Päevad 2012

Kaja Kann

Maikellukese päevad hakkasid lähenema ja vaja miskit kuulsusega seotut teha. Noh, mina kuulus ei ole. Peaks kellegi appi kutsuma. Esimesena tuli meelde Tanel Padar. Kuulus on ta küll ja kui korraldajad nii kuulsusejanused on, olgu peale. Kustutan natuke nende janu.

Tanelit ma isiklikult ei tunne. Aastaid tagasin nägin teda Krahli baaris õlut joomas. No siis oli mul tütar 12-aastane. Heale emale kohaselt läksin ta juurde ja küsisin autogrammi. Ise kokutades, et vabandust, mina sinu muusikat ei kuula aga mu tütar kuulab ja kiidab. Tema oli lahke poiss ja andis autogrammi.

Nüüd siis kirjutasin talle Facebooki kaudu ja küsisin, kas ta aitaks mind hädast välja. Vaja end võõraste sulgedega kaunistada. Valetasin, et olen see tsikk, kes The Suni kontserdil taeva all keerelnud ja laulu kaunistanud on. Tegelt mina seda teinud ei ole. Kord küll käisin vaatamas, kui tütar köiega keerles. Vahet ju pole, teadagi need kuulsused, ega nemad tähele pane, mis ja kes ja kus. Tanel vastas kiiresti, et mäletab ja oli äge ja tuleks küll. Saime siis kokku. Tema mind ei tundnud, mina teda aga küll. Samal ajal kui ma oma mõtet tutvustasin, vaatas ta mulle sügavalt silma ja küsis: „Olid see ikka sina?”. „No tegelt ei olnud,” vastasin punastades. Tanel tõusis püsti ja lahkus.

Nii palju siis sellest kuulsusest.

Liina Keevallik

1. Kuidas: Elan siiani lootuses, et ühel päeval keegi lihtsalt avastab, et olen imelaps.

Miks: Kuulsus on otstarbekas, sest temaga saab sama asja eest rohkem raha küsida – tööandja kohustustesse lisandub sel puhul nimemaks.

2. Keegi pole veel tulnud filmima, kuidas ma kapoti peal sõidan. Arenguruumi on.

Kõrval Heli

1. Ei plaani kuulsaks saada.

2. Ainult võib-olla, ainult natukene kuulus – see tähendab ilmselt, et ei ole kuulus.

Riina Maidre

1. Kus ja kelle jaoks plaanida kuulsaks saada? Ega inimese hingele ei ole vist eriti hea, kui kuulsusest saab eesmärk omaette… Kuid ühe iseseisva kunstiteosena on selline perspektiiv siiski huvitav. Võib olla tõesti, et tegudel on tagajärjed…et äkki siis tõesti teadlikult: milline impulss anda ja kelle infovälja seos tekitada. Täis-plaanipärane tegutsemine ei oma siiski täis-õnnestumise garantiid. Sihtimine – põnev, sihist möödalask – viib teise kohta. Kas on olemas ka kuulsust kõrbes? Lihtne küsimus see ei ole.

2. Ei tea, aga mulle tuli hoopis meelde J.Viidingu/O.Ehala „Kodulaul”:

Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik. Kodu on nii imeline tavaline paik. Kodus mõni väike asi korraga on suur. Kodu oleme me ise: väikene ja suur. Kodu see on rohkem veel kui sõna selgeks teeb. Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb.

Kui mänguvõttena sõna „kodu” asendada sõnaga „kuulsus”, siis mida iseloomustavat „kuulsuse” kohta nii teada saab?

Kas näiteks: kuulsus, mis ei ole vägivaldne, on loomulik?! Kuulsus on kokkulepe?! Oska märgata märke?! Kuulsus – kerge argine kohustus?!

Katrin Essenson

1. Kuidas? Enesesugestsiooni teel. Mõtlen end sada korda kuulsamaks, sest mõtetel on kalduvus materialiseeruda.

Ja miks? – kuulsusega seostub pigem praktiline huvi: et oleks rohkem erialast, tasuvat tööd. Et mind teataks paremini. Et osataks minu poole pöörduda just mulle sobilike (nende „õigete”) ettepanekutega.

Etenduskunstiga seotud projektide algatamine ei ole kahjuks viimasel ajal praktilises plaanis väga ära tasunud. Julgen isegi öelda, et vabakutselisena puhtalt loominguga tegelemine ei tasu enam üldse ära. Seega otsin manageri? Agenti?

2. Ausalt, ei tea. Varem olin vist kuulsam.

Maikellukese festival toimub laupäeval, 25.mail, algusega kell 16.00 Kanuti Gildi SAAlis.