5 piiriutoopiat: Joosep Tiks

Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Selleks pöördusime viie eesti inimese poole ja esitasime neile ühe küsimuse: kas ja kuidas toimiksid geograafilised piirid ideaalses maailmas?


Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Selleks pöördusime viie eesti inimese poole ja esitasime neile ühe küsimuse: kas ja kuidas toimiksid geograafilised piirid ideaalses maailmas?

Foto: erakogu

Kord läks üks vana naine jalgrattaga Muhust Saaremaale Leisi sugulastele külla. Kui proua järgmisel päeval kodusaare poole naasis, pidasid piirivalvurid ta kinni. Oli sügav nõukogude aeg ja Väikese väina ületamine oli range kontrolli all.

Kinnipeetu sai pärast poolt päeva ootamist õnneks koju. Keegi pidi talle Muhust autoga järele tulema.

Praegu võiks proua Portugalini välja sõita. Keegi teda kinni ei peaks. Poleks mõtet, sest kellele ta ohtlik on? Piirid on küll alles, kuid inimesi riigis kinni pidada, nende liikumist kontrollida või kedagi riigist väljas hoida – Euroopas pole sellist asja vaja. Me juba elame piiriutoopias. Piir on lihtsalt haldusala, selline inimlik, kus võib vabalt ühel pool joont elada ja teisel pool töötada.

Kes tahab, võib öelda selle kohta kurjalt „globalism”. Ometi elati samasuguses piiriutoopias veel paarsada aastat tagasi. Piir oli valitsejate kokkulepe, Baieri kaupmeest Austriasse minemise eel või Eestimaa seppa Liivi piiri ületamise pärast kinni ei peetud. Juhid ajasid omasugustega omi asju.

Kas nii võib tulevikus Marokost, Tuneesiast või Ukrainast Euroopasse käia? Jah – siis, kui tekib usaldus, kui üleaedsel on korraliku inimese maine ja teda nähakse võrdsena. Piir kontrollib, et keegi ei tuleks tööd ära võtma või autot pihta panema. Selleks et maailm euroopastuks, peaks see muutuma jõukuselt, mõtteviisilt, käitumiselt ja kultuurilt ühtlasemaks.

Retk poodi on rahakoti rännak läbi kümnete riikide. Kuigi juba see on suhtlus kogu maailmaga, on keset Selverit keeruline tajuda, et midagi on Eesti piirest välja läinud. Siiski köidavad nähtamatud sidemed sarnase käitumisega inimesi rohkem kui kontuurid atlases. Lõunamaa kuurordis punaseks päevitunud keskealisel eestlasel, sakslasel ja venelasel on omavahel rohkem ühist kui enda animefännidest teismeliste lastega. Kalamaja hipster tunneb end Londonis Camdenis mugavamalt kui Valgas, Pärnu ossil on Leedsi chav’idega mõnusam aega veeta kui sama linna teatriarmastajatega. Võib-olla ongi normaalne, et igaüks võib otsida omasuguseid kas või teisest maailma otsast ja keegi teda selle pärast kinni ei pea.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

5 piiriutoopiat: Henri Holtsmeier
2 min

5 piiriutoopiat: Henri Holtsmeier

Ideaalses maailmas otsime me aktiivselt võidad-võidan-lahendusi. Ka niisuguseid, mis ei pruugi meie esmaseid huve kõige paremini teenida, arvab Henri Holtsmeier, aednik-aktivist.
5 piiriutoopiat: Eeva Kesküla
2 min

5 piiriutoopiat: Eeva Kesküla

Aeglane piiritus tähendaks vähest lendamist, austust konteksti vastu, aga ka julgust igatseda sinna, kus hing on rõõmsam, arvab Eeva Kesküla, poole kohaga akadeemiline nomaad.
5 piiriutoopiat: Hent Kalmo
Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Scanpix
2 min

5 piiriutoopiat: Hent Kalmo

Miks ei võiks inimesed oma elamist korraldada nõnda, et metsloomadel on kõikjal mitte üksnes läbikäigu-, vaid ka kaasasustamisõigus, küsib Hent Kalmo, osalusvaatleja.
Müürileht