Müürileht

Kahtlemine ja kõhklemine võib olla mõneti edasiviiv, ent kui see muutub halvavaks, võib leida end tihnikust. Milline võiks olla üks võimalik teekaart, et loomingulisi kahtlusi leevendada?

...Helena Aadli, žürii esinaine I KOHT Inimlikkuse hindamisest Dokumentaalfilm „Järelnoppijad” (Prantsusmaa, 2000), 82 min. Režissöör...

...Helena Aadli. Foto: Kertin Vasser Tänavune Tallinn Pride’i rongkäik oli täis lusti. Rõõm oli näha...

Digisfäär on nii tugevalt reaalsusega põimunud, et juba ammu pole mõtet eristada sotsiaalmeediat ja kõikvõimalikke seadmeid inimese n-ö päriselust. Seda arvesse võttes vestleme meediauurija Maria Murumaa-Mengeliga, kes osutab, et äkki olemegi ühiskonna ja inimestena muutumas.

Anita Kremmi nimi võib olla tuttav kaasaegset visuaal- ja etenduskunsti jälgivale inimesele ning kuna ta tegutseb ka stsenograafina, võib seda kohata ka filmi- ja teatriprojektide juures. Eelmisel aastal võitis Kremm oma kriipiva teosega „Mina / Tema”, kuhu kunstnik kaasas internetist ostetud lapseohtu seksinuku, EKA noore kunstniku preemia. 30. aprillil avati Hobusepea galeriis aga tema näitus „Leping”, mis räägib hoopis… lepingutest. 

Eelmisel nädalal jõudis kinodesse dokumentaalfilm „Siit ta tuleb, Roosi”, mille režissöör Margit Lillak on varem eesti vaatajate teadvusesse jõudnud linateosega „Südamering”. Uurime, mis tunne oli elada kaamerasilma all ja missugused dilemmad tekkisid teismelise elust filmi tehes.

Tutvume Riste Sofie Kääri ja Elo Valneriga, kel esietendus 7. märtsil Von Krahli teatris tõsieluline performance-lavastus pealkirjaga „Nälg”.

...Helena Aadli. Foto: Kertin Vasser Elame liigagi huvitaval ajal ja psühholoogiline atmosfäär on valdavalt pinev....

Mida helid meiega teevad? Sel reedel rullub ARSi Kunstilinnakus lahti teist korda toimuv helikunstifestival „Seintel on kõrvad”, mis kestab veebruari lõpuni. Korraldajad Sten Saarits ja Taavi Varm avavad festivali tagamaid. 

...Helena Aadli, kultuuritoimetaja

...Helena Aadli artiklit Eestit tabanud karaokebuumist

Karaoke, mida peetakse tihtilugu purjus leelotajate pärusmaaks Soome laeval, on õilmitsenud vahelduva eduga ka meie maismaal. Näib, et praegugi on käes järjekordne kuldaeg – karaoket lauldakse nii pulmas kui ka peiedel, nii Veneetsia biennaalil kui ka kodulinna kleepuvas karaokebaaris. Teeme ukse lahti.