Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Marika Agu
Leiti 26 tulemust
-
Ära ole …., ütle tere!
Mis maksab üks „tere”? Mitte midagi! See on sotsiaalse küpsuse märk. Kui näitan välja familiaarset entusiasmi ja inimene ise ei ütle midagi, jääb tunne, nagu oleksin avalikus kohas midagi tühjusesse. . . . -
„Monoliit Estonia”. Foto: pressâMonoliit Estoniaâ.Müürilehe kultuurikalender juunis – luule kirikus, Noa laev Telliskivis, mood saapavabrikus
. . . .üheks suveõhtuks elustatakse legendaarne tutvumismäng „Reisile sinuga”. Õhtut juhib loomulikult Maire Aunaste. Tallinna XIX Graafikatriennaal kutsub reedel, 20. juunil kell 18 peanäituse avamispeole Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis. Marika Agu (KKEK). . . . -
Arvustus: Nüüd võib seksist ja surmast rääkida
. . . .on tõesti tungiv, möödapääsmatu. Selles ei heiastu liiatigi kirge või veel vähem armastust (välja arvatud Marika Vaariku mängitud Francine Pefko puhul), see on külm ja steriilne – just nagu Semperi. . . . -
Eesti Noorsooteatri noortestuudio lavastus â9 eluâ.Plirts-plärts – Müürilehe kultuurikalender märtsis
. . . .märtsil. Maratoni kogupikkuseks on umbes üheksa tundi, etteasteid on tänavu rekordiliselt 50. Nagu ikka, koosneb festival lühiformaadis lavastustest, videoteostest, performance’itest ja muudest üllatusvormidest, mille kestuseks on maksimaalselt kümme minutit. Ainus. . . . -
Lauri Koppel âMaooridâ ja âLastekodulaste kojusoÌitâ.Arvustus: „Ja hunt tegi auh, auh, auh…”*
. . . .oleks mäletamise kullaproov. Lauri Koppel „Maoorid” ja „Lastekodulaste kojusõit”. Foto: Kristjan Kivistik * Tsitaat filmist „Siin me oleme!” (1978). Marika Agu on kuraator ja arhivaar, töötab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses. . . . -
Ragnar Kjartansoni esinemine kasvuhoones, pildistatud Edda Kristin Sigurjonsdottiri reisil.külm tuul ja soe vesi, pime ilm ja mure pind. Reportaaž kunstifestivalilt Sequences
. . . .avamiseelsele kuraatorituurile peatükkidel „Pinnas” ja „Maa-alune”. Tuuri ajal jälgin mõnuga, kuidas Marika Agust, Maria Arusoost, Kaarin Kivirähkist ja Sten Ojaveest koosnev neljapealine kuraator sujuvalt omavahel jutujärge jagab. Kui ühe pea. . . . -
Fotod: Roman-Sten TõnissooArvustus: Kutse kõigile linnaruumis „aelejatele” ehk ajalise rännaku võimalusest näitusepinnal
. . . .Minu olemus on nüüd eraldatud, avatud – see on pigem tunnetamine kui rääkimine. Piire pole, on ainult suhted.” Marika Agu (KKEK) kureeritud Kadri Liis Rääki näitus „Xarkaadia” on külastajatele avatud. . . . -
Müürilehe kultuurikalender jaanuaris: kui tahta endale midagi head lubada
. . . .Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Jörgen Liik, Katariina Tamm, Markus Truup, Marika Vaarik. Järgmised etendused 22., 25. ja 26. jaanuaril. Kas ka sulle käib hullult närvidele, kui eestikeelses Vikipeedias ringi kolades. . . . -
Keiti Vilmsi heategevuslik kalambuurinäitus „Neuroosiaia kuninganna” Triigi Filharmoonias. Foto: Johannes NaanKeiti Vilmsi heategevuslik kalambuurinäitus âNeuroosiaia kuningannaâ Triigi Filharmoonias.Müürilehe kultuurikalender juulis – kuhu minna, mida teha?
. . . .arvesse võtta – sest, nagu teadis vanarahvas: kui valikut on küllaldaselt, tasubki teha valikuid! (Vt ka: mõtle oma peaga jne/vmt.) Juba sel reedel, 2. juulil seavad Tallinna peosõbrad sammud lopsakasse. . . . -
Arvustus: Teise Eesti lood
. . . .mets ja muda. Mets on „Tagamaas” sageli kõhe nagu Oskar Lutsu „Nukitsamehes”, looduslikud tingimused – nagu muld „Kodutees” või muda „Mount Everestis” – sümboliseerivad ühtlasi inimhinge saastasemaid soppe, kust on. . . . -
Foto: Maanus KullamaaKultuuriavalikkuse pöördumine nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamiseks Tartu südalinna
. . . .Otepää, Põlva, Viljandi või Jõgeva koolilaps pealinna kunstimuuseumi? Kahjuks teame, et enamasti vaid korra kooliaastate jooksul, kui sedagi. Ometi ei peaks lõuna-eestlane kasvõi siinseid klassikuid nagu Konrad Mägi, Eduard Wiiralt,. . . . -
Killud Tallinna kaleidoskoobis
. . . .linnaehitusfragmentidest. Need fragmendid on tihti erineva iseloomuga, kontrastsed ja esmapilgul ehk isegi arusaamatud, kui konteksti ei tea ega tunne. Miks on romantilised agulimajad kõrvuti moodsate pilvelõhkujatega (nagu 1990. aastatel Maakri. . . .
