Müürileht

Globaalne uimastipoliitika on püsinud viimase sajandi suuresti samal kursil – probleeme on püütud ohjeldada kättesaadavuse piiramise ja patustajate karistamisega, vähem hariduse, ennetuse ja ravimisega. Uimastikonventsioonide loomingulisemast tõlgendamisest näiteks Hollandis on aga kasvanud välja neljas põhisuund – uimastikahjude vähendamine.

Kohmakas globaalne keelupoliitika näitab märke omaenda raskuse all kokkukukkumisest ning kui Eesti julgeks progressiivsemate riikide näitel üle vaadata oma senise uimastipoliitika, võiks ka siinsel murettekitaval statistikal olla lootust paraneda.

„Selleks et metal’it teha, peab ikka natuke napakas olema. Peab olema ühildumatu üldise vooluga. See ei ole küll rusikareegel ‒ kui sa pole õige mässaja, pole sa õige metal’i-mees või vastupidi ‒, aga mingisugune suurem või väiksem kokkuklappimatus ühiskondlike normidega paistab olevat tugevaks eelduseks.”

Taju ja tuju muutvad ained on tehnikad ja kanep on neist tõenäoliselt mitmeotstarbelisim. Nagu iga tööriistaga, kaasnevad ka uimastite väärkasutamisega mõned ohud.