Müürileht

Vahel tundub mulle, et Eesti on üks muinasjutumaa. Nagu lapsepõlvest mäletame, on kõige meeldejäävamad muinasjutud tihti kahjuks süngevõitu.

Ameerika Ühendriikide ametist lahkuv president võib n-ö päriselus näida küll pretsedenditu isendina, kuid ometi leiame mitmesuguseid paralleele juba William Shakespeare’i suurte lurjustega – mässuõhutajate, mõrtsukkuningate ja muidu koletute tüüpidega.

Pöörame taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Teie ees on 2020. aasta loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.

Olgugi, et restoranid on kinni ja külla kedagi neil päevil ei oodata, aitab Maria Aderi omanimeline toidudisainistuudio laisad kodukokad sel aastavahetusel hädast välja. Neid lihtsaid retsepte ei pea pelgama ka gurmaanid ja toidublogijad, sest nendes on ühendatud maitsev esinduslikuga – just nagu aastavahetusele kombeks!

Tartu Kunstimaja kuraatori Peeter Talvistu sõnul on kultuur läbilõige ühiskonnast: ka siin on üksikemad ja vaesuse piiril toimetulevad perekonnad ja täielikult läbi süsteemi masinavärgi kukkunud nähtamatud isikud.

Muusik ja kunstnik Gretchen Lawrence tunneb, et praegusel ajal on väga imelik olla 23-aastane inimene ja idee sellest, et teda ootab ees karjäär ja edu on kadunud. Mis on hea, sest ta ei tunne ühiskonna poolt mitte mingit survet.

Dramaturg Laur Kaunissaare on mõelnud, et ehk tasuks Eesti puhul läbi arvutada ja kaaluda võimalus, et siin toimiks sama vabakutseliste loovisikute süsteem nagu Prantsusmaal, mille põhimõte on, et kultuur on ühiskondlik erand.

„Tagamaa” kümme pala annavad edasi nukraid või valusaid pilte Eesti ääremaadelt, sealt, kuhu vabariigi edulood ja televisioonist nähtav õhtukleidiglamuur ei ulatu.

Moekunstnik Karl Joonas Alamaa ootab tulevikku uudishimuga, öeldes, et noore disainerina on tema kohanemisvõime õnneks üpris kärme, kuid eks seda ole vast kõik viimase aasta jooksul treenida saanud.

Paide Teatri lavastus „Labürint” on mõeldud kogemiseks ühele inimesele korraga tema enda valitud asukohas, nii et tegelasi on kaks: kõrvaklappidest kostev jutustaja ja jalutav kuulaja.

Täna ilmus Duo Ruudu uus videosingel „Noore kuu tervitamine”. Tegu on Eesti pärimusest inspireeritud loitsuga, mis on segatud mahedate vokaalide ja kandlesaundidega.

Kui Eesti otsiks oma alternatiivstaari, siis Mihkel Kleis oleks selle saate tugev favoriit. Elu, mis on möödunud ühtviisi süntesaatori, trummide, DJ-puldi ja lõuendi taga, on kui kiirkõnd läbi viimase paarikümne aasta kohaliku alternatiivkultuuri.

Toome teie rõõmuks ja kurvastuseks ühe subkultuuri ning skeene imaginaarsest elukaarest jutustava koomiksi.

Vabakutselise etenduskunstniku ja Young boy dancing groupi liikme Maria Metsalu arvates on maailma lukkupanek võtnud maha stressi ootuse ees, et kõik, mis ta loob ja millega igapäevaselt tegeleb, peab olema müüdav ja kellelegi kolmandale kasulik.

Ka kodanikuühiskonnas eksisteerivad peavool ja alternatiivsed seltskonnad. See on lugu ühest vähetuntud keskkonnaliikumisest, mille lühikeseks jäänud lennuga kaasnes nii mõnigi õppetund tulevikuks.

Festivalide Tallinn Music Week ja Station Narva programmijuht Roman Demchenko leiab, et adekvaatse dialoogi tekitamine muusikavaldkonna ja valitsuse/ministeeriumide vahel oli üks olulisemaid asju, mis aitas selle kriisi üle elada.