Ehk oled sinagi juhtumisi lähedases sõprus-, sugulus- vm suhtes isikuga, kes tegutseb aktiivselt mõnes eriti veendunud fännide kogukonnas, kuid sina ei mõista seda keelt? Kas vaatad iga nädal hoopis näiteks kodumaist kultussarja „Õnne 13”, aga tahaksid siiski teada, millest need moodsad fännid ometi omavahel räägivad? Kui nii, on see väike sõnastik just sulle!

Fandom ehk fändom (fännikogukond) – sõna kasutati väidetavalt esimest korda 19. sajandi lõpuaastatel (Sioux City Journal, 22.09.1894 2/1) spordifänluse kontekstis. Esimene „ametlik” fännikogukond ilmnes aga toona eksklusiivselt kirjandusliku žanri science fiction’i sfääris, kus fännikogukonnad on tänapäevani au sees, nüüd küll ka kirjanduse piiridest kaugemale ulatuvalt. Fändomi liikmeil võivad olla kas väljast- või seestpoolt alguse saanud hüüdnimed, näiteks võib arvatavasti aimata, mis filme või sarju fännavad Potterhead, trekkie/trekker või X-phile. Igal juhul kohtuvad fännikogukonnad neil päevilgi nii (nähtavasti harvemini) füüsilisel kujul – suuremamõõtmeliselt näiteks teatavatel convention’i-laadsetel üritustel – kui ka (pigemgi) virtuaalselt. Nii võivad ka meie oma „Õnne 13” tõsisemad ja vähem tõsised austajad oma igapäevase (aktiivsema või passiivsema potentsiaaliga) Õnne-doosi kätte saada näiteks Instagramist (@morna_memuaarid), Twitterist (Kontekstivaba Õnne 13, @13onne) või lausa sotsiaalmeediagerondist Facebookist (viimati küll kahjuks 2018. aastal postitanud lehelt „Õnne 13 Fännileht” või ehk hoopis avalikust grupist „Morna-Tartu-Morna”).

Fannish ehk (näiteks) fännav või fänlev – omadussõna, mis kirjeldab midagi fandom’i konteksti paigutuvat, miks mitte isikut.

Canon ehk kaanon – sinu fänlusobjekti allikmaterjal, juhul kui fännad midagi narratiivipõhist, näiteks raamatu-, filmi- või telesarja. Kui juhtud fännama sarja „Õnne 13”, ongi selleks kaanoniks sari ise. Mõne fänni jaoks pruugivad kaanoni alla mahtuda ka autori(te) tõlgendused ja täpsustused tagamaade kohta, samas kui teised fännid liigitavad teosest endast (siin: kaanonist) väljapoole jääva, sh autori enda intervjuudest jm pärineva, pelgalt arvamusteks. „Õnne 13” pikaaegne stsenarist Andra Teede on öelnud, et kohati on tal tunne, et eriti näiteks väikeste maakohtade „Õnne” fännid teavad sarjast rohkem kui ta ise, mis toobki meid järgmise terminini.

Fanon / fan canon ehk fännikaanon – mõni fänkonna seest tulenev ja selle piirides rohkemal või vähemal määral aktsepteeritud element, mis kaanonist endast otsesõnu puudub. „Õnne 13” kontekstis on stsenarist Teede rääkinud kurioossest juhtumist: „Kui vahepeal tekkis Allanil armukese moodi inimene, siis kirjutas mulle üks härrasmees Ida-Virumaalt ja ütles, et tunneb Allan Petersoni juba 25 aastat ja Allan ei teeks kunagi midagi sellist. Vahel on tore tuua tegelastes esile ettearvamatuid külgi.” Nõnda paistab, et suurejooneline kollektiivne pahandamine fiktsionaalsete arengute peale, mis torkab silma välismaiste megafänkonnaga nähtuste puhul, võibki olla jõudnud ka Maarjamaale ja siinsedki entusiastid ei pruugi üldse alati aktsepteerida autori(te) lahendusi. Võimalik, et nimetatud härrasmehe isiklikus fännikaanonis ei teinudki Allan Peterson kunagi midagi sellist!

Shipping – väga silmapaistev nähtus moodsa fändomi kontekstis. Sisuliselt tähistab olukorda, kus fänn elab aktiivselt kaasa kahele fiktsionaalsele tegelasele, kelle vahel ta ootab või pooldab romantilist laadi kokkupuudet (s.t tuleneb see pigem sõnast relationship (suhe), mitte lihtsalt ship (laev), ehkki ka laevametafoor võib siin olla omal kohal, nõnda võib sinu pooldatav suhe olla n-ö laev ja sina ise selle (virtuaalne) laevnik – shipper). Meenutades juba „Salatoimikuid”, mille fänkond jagunes Mulderi ja Scully suhete edenemise lootuses kaheks, olulisemgi paistab see olevat aga näiteks paljudele Harry Potteri filmide sellistele fännidele, kelle ülikindlas veendumuses oleks Hermione pidanud n-ö jääma kokku hoopis Harry, mitte Roniga! Kusjuures lõppeks olla viimast kahetsema jäänud ehk „Hermione/Harry shipper’iks” asunud ka autor J. K. Rowling ise. Aga mõistagi tuleb sedalaadi ship’imist ette iga populaarse sarja kontekstis, mille süžee selliseid mõttemänge üleüldse võimaldab. „Õnne 13” puhul paistab näide härrast, kes ei taha leppida Allani truudusetusega, toimivat teatava negatiivse ship’imisena. Kas see aga ütleb rohkem konkreetse fänni tõekspidamiste kohta maailma ja ühiskonna või tõepoolest fiktsionaalse tegelase Allan Petersoni asjus, on iseasi.

Fanwork ehk näiteks fännitegu või -teos – kraam, mis on tehtud fännatava kaanoni austamise nimel. Tegemist võib olla konkreetselt fännikunsti, -video, -filmi, -koomiksi või muu säärasega, kuid siia alla saab paigutada ka metamad nähtused (näiteks fänniteooriad ja -diskussioonid) ning hoopis füüsilisemad fänluspraktikad, nagu fännitätoveeringud. Üsna kindlasti liigitub siia näiteks (tõestisündinud) praktika, mille puhul fänn oma lemmikloomad Mareks ja Allaniks nimetab (komplektina Petersonid). Võrratu! Kui aga kellelgi meie lugejatest on oma nahal ette näidata näiteks Alma Saarepera tätoveering… Siis palun. Võtke meiega ühendust. Tahame väga teiega tuttavaks saada!

Fanfiction/fanfic ehk fännifiktsioon (enamasti -kirjandus) – samuti fännikultuuri kui nähtuse keskne osa ja seda vägagi ajalooliselt. Nõnda ütlevad ühed, et kogu kirjanduslugu koosneb sisuliselt fanfiction’ist, aga teised päris igasugust mõjutamist selle märksõna alla kuuluvaks ei loe. Moodne fännikirjandus sisaldab tihti mõne fännatava fiktsionaalse teose tegelasi, tegelaspaiku jne/vms, liigitudes enamasti ausa amatöörkirjanduse valda. Samas on näiteid ka fännikirjandusest alguse saanu jõudmisest (kas õnneks või kahjuks) n-ö peavoolu, nõnda olla E. L. Jamesi erootiline kirjandustaies „Viiskümmend halli varjundit” kuuldavasti esmalt kirjutatud täiesti otsese Stephenie Meyeri „Videviku saaga” fanfic’ina. „Õnne 13” fännikirjandust meile teadaolevalt veel avalikult praktiseeritud ei ole, jääb üle vaid loota, et Rahvusringhääling kuulutab selleteemalise jutukonkursi välja nimetatud sarja 30. sünnipäeva puhul tänavu oktoobris! Seniks peavad huumorimeelega fännid leppima „Tujurikkuja” 2012. aasta viimasel päeval ETV eetrisse läinud sketši „Ott Sepa Õnne 13” järjekordse silmitsemisega.

Slash – fanfiction’i või fanwork’i alažanr, mis loob olemasolevale narratiivile tuginedes fänniteoseid, kus kaks (või ka enam) samast soost tegelast on omavahel romantilises ja/või erootilises suhtes. Sõna on kasutusel ka verbina, seesuguse teose loomine ongi slash’imine. Eks „Õnnele” on heidetud aastate jooksul ette LGBT-tegelase puudumist – kriitika, millele sarja praegune stsenarist on ka kaunis põhjalikult ja ammendavalt vastanud, mööndes lõpuks: „Ma ei kujuta ette hästi sellist maailma, kus ma ütlen, millega tegelen, ja sellele vastab iga viimne kui vastutulija, et ma vaatan alati „Õnnet” ja teil on alati õigus.” Jääb üle tõdeda, et küll jõuab kätte seegi aeg, seniks aga slash’igem „Õnnet” mõõdutundetult!

BNF – big name fan ehk lihtsalt kuulus fänn. Ühelt poolt võib selleks olla mõne fändomi keskmes asuv isik, kellel ei pruugi skeenest väljaspool olijate silmis sellist autoriteeti olla (vt ka: one person’s BNF is another person’s WTF), teisalt aga on raamatu või sarja autoreil ikka küllap rõõmustav kuulda sedagi, kui mõni tema teos(t)e fänn on väga kuulus. Nii on end „Õnne 13” suurimaks fänniks tituleerinud kõik sarja osad ära vaadanud Hillar Kohv, kes unistas 2020. aasta 31. oktoobri Õhtulehe andmetel, et sarjas võiks kaasa teha Anne Veski. Fast forward täpselt kaks kuud, mil Are Prillop (Ülle Lichtfeldt) hotelli Morna rahvale just Anne Veski esinema kutsuski! Juhus? Vabalt võib olla.

Allikad
Romano, A. 2016. Canon, fanon, shipping and more: a glossary of the tricky terminology that makes up fan culture. – Vox, 07.06.
The history of fandom. – wearedistillery.co.
Historical Dictionary of Science Fiction: fandom. – sfdictionary.com.
fanlore.org