Floating Points – Elaenia (Luaka Bop / Pluto, 2015)

Floating Pointsi (alias Sam Shepherd) esimene kauamängiv kannab nime „Elaenia”, mis viitab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsevale linnuliigile. Shepherdile andis nimiloo kirjutamiseks inspiratsiooni raamat, mis pajatas elust pärast surma, ja sellele järgnenud unenägu, kus rändlind eksis parve juurest ja peatus metsas, mis talle sooja pakkus ning lõpuks ta endasse neelas.

Floating Pointsi (alias Sam Shepherd) esimene kauamängiv kannab nime „Elaenia”, mis viitab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsevale linnuliigile. Shepherdile andis nimiloo kirjutamiseks inspiratsiooni raamat, mis pajatas elust pärast surma, ja sellele järgnenud unenägu, kus rändlind eksis parve juurest ja peatus metsas, mis talle sooja pakkus ning lõpuks ta endasse neelas.

Põhjus, miks albumi valmimine nii kaua aega võttis (arvestades seda, et esimene EP ilmus juba 2009. aastal), on selles, et FP ei ole üksnes andekas DJ ja produtsent, vaid omab ühtlasi doktorikraadi neuroteadustes. Kui akadeemiline töö tehtud sai, oli jälle aega muusikale pühenduda, mida mees praegu peamiselt teebki.

Album ise sarnaneb eespool mainitud unenäo linnulooga. 43 minutisse mahub seitse lugu, mis töötavad koos nagu üks. Olgugi et FP varasem looming on leidnud tee ka tantsusaalidesse, on tema muusikaline taust olnud orienteeritud pigem klassikale ja džässile, mistõttu ei ole „Elaenia” helikeel nii imekspandav. Kuuldu on õhuline ja kosmiline, tundeline ja ilus, ent ühtlasi ka tasakaalukas. „Silhouettes (I, II & III)” on romantiline ja aegumatu, mis võiks olla kirjutatud ka 30 aastat tagasi. Vastupidi võimas on aga „Peroration Six”, mille tagasihoidlik algus viib millegi pulbitseva ja plahvatuslikuni ning on instrumentaalses plaanis samuti väga väljendus- ja varjundirikas. Suurejooneline kulminatsioon ja sellele järgnev kõrvulukustav vaikus on suurepärane finaal muljetavaldavale albumile.

„Elaenia” on sõna otseses mõttes mikstuur, mille tarbimine kannab endas erinevaid faase ja pakub elamusi. Siin lasub teatav püüdmatus, mis ehk peabki salapäraseks jääma.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

ekke – Chasm (Detroit Underground, 2015)
Plaadiarvustus_ekke_Chasm

ekke – Chasm (Detroit Underground, 2015)

Härra Ekke Västriku pikaltmängiv krabab esmalt tähelepanu palade ebatavapäraste narratiivsete pealkirjadega „Can’t I…”, „In General…” ja „Meanwhile…”. Elektroonilise muusika, žanri, mis on vokaali puudumise või vähemalt alatähtsustamise poolest lausa kohati pealetükkiv, on see üsna tabav lüke.
Mercury Rev – The Light in You (Bella Union, 2015)

Mercury Rev – The Light in You (Bella Union, 2015)

Indie kultusbänd Mercury Rev on unest ärganud ja muusikamaastikule naasnud. Viimased seitse aastat loodusdokkidest jääkarude elusid silmitsenud vanamehed on mõistnud, et nooremaks nad enam ei muutu ja leidnud endas taas unelmad, mille poole püüelda. Ja tulnud on nad nüüd sügisesse…
She Bit Her Lip – Viiv (Seksound, 2015)

She Bit Her Lip – Viiv (Seksound, 2015)

Seksoundi „Kohaliku ja kohatu” kogumikel on küll suurepärane nimi, kuid samahästi võiks pealkirjaks olla ka „Olukorrast riigis”. Alati saab teada, et tohoh, mõni kooslus ikka tegutseb veel. Või siis träkilistis on mõni täiesti tundmatu nimi, kellest ei kuule enam kunagi.
Müürileht