11.–14. juulil Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound pürgib võimalikult keskkonnasäästliku festivalikogemuse poole, mistõttu on ellu kutsutud projekt nimega I Land Green. Projekti üks eestvedajatest Kadi Aguraijuja tutvustab selle ettevõtmise põhimõtteid lähemalt.

Foto: Indrek Kasesalu

Suvekuud toovad mõnusa päikesepaiste, selged ja valged ööd ning nendega koos ägedad ja elamusi pakkuvad festivalid: parkides, põldudel, randades, laulukaare all ja staadionitel. Massid looduskaunites kohtades toovad aga kaasa ka keskkonnaprobleemid: alates tohututest prügikogustest ning lõpetades esmapilgul nähtamatuks jäävate mõjudega kogu ümbritsevale keskkonnale.

Maailmas on palju väga suuri festivale, mis on tänaseks teinud põhjaliku kannapöörde – mõõtes tekitatavat süsinikujalajälge ning harides oma publikut olema vastutustundlikumad ja käituma „õigesti” alates kohalejõudmisest (transport) ning lõpetades enda järelt koristamisega. Ka Eestis on mõned festivalid, mis tegelevad sama teemaga: on teadvustatud, missugune on korraldatava ürituse jalajälg või kuidas vähendada festivaliga kaasnevat negatiivset mõju keskkonnale ja kogukonnale. Need ei ole tingimata väikesed paarisaja osalejaga kogunemised, vaid mitme tuhande külastajaga festivalid.

Üheks selliseks on Saaremaal väikesel Illiku laiul toimuv muusika- ja kunstifestival I Land Sound, kus pingutame igal aastal, et järjest rohkem integreerida kõikidesse tegevustesse kestlikke käitumismustreid, ringmajanduse põhimõtteid ning püüame vähendada negatiivset keskkonnamõju. I Land Sound on tõestus, et on võimalik korraldada suhteliselt suurt festivali ka nii, et inimesed oskavad mõelda, missugust mõju omavad nende väikesed otsused kogu ühiskonnale. 2019. aastal toetab festivali keskkonnaprojekti Keskkonnainvesteeringutekeskus (ringmajanduse programmi raames), mis võimaldab teha veel suuremaid samme.

I Land Sound toimus esimest korda 2017. aastal ning rakendas juba esimesel korral rohelisi korralduspõhimõtteid. Iga aastaga püüdleme me järjest rohkem üha väiksema (festivali tekitatava) ökoloogilise jalajälje suunas. Tänavuseks festivaliks on jõutud viie keskkonnasõbraliku festivali valdkonnani (neid on kokku seitse), mida jälgime ning praktiseerime. Need on jäätmed (nende vähendamine, sorteerimine ja ringlussevõtmine), publiku ja korraldajate transport, veekasutus, säästlik toidutarneahel ning hanked (kohalikud tootjaid ja tarnijad). Eesmärk on jätta 4-päevasest peost maha võimalikult väike negatiivne muutus ning tõsta kõikide osalejate teadlikkust. Festivalil on ka üldse mitte väheambitsioonikas soov olla kõige keskkonnasõbralikum elamusfestival Eestis.

Mida me siis teeme või ei tee?

Mõned näited. Esiteks: piirame külastajate hulka. Illiku laid on peaaegu keset merd ning seeläbi püüame vältida sealsele loodusele tekitatavat koormust. Teiseks: transport, tarned ja keskkonnasäästlik toit. Festivalikülastajatele oleme korraldanud Illikule kohale jõudmiseks ühise transpordi. Samuti eelistame võimalikult palju kohalikku toorainet, sest see aitab kaasa nii kohalikule ettevõtlusele kui ka vähendab transpordist tekkivat ökoloogilist jalajälge.

Kõikide toidupakkujate menüüs peab olema vähemalt üks taimne toit, kuna selle tootmine on keskkonnasõbralikum kui lihatoidu valmistamine (The Independent, 2018). Esmakordselt Eesti festivalide ajaloos tuuakse kohapeale ka mobiilsed taaratagastusautomaadid. Külastajatele ja meeskonnale pakume tasuta vett ja Topsiringi topse, mis hoiavad ära kümnete tuhandete pudelite ja ühekordsete topside tekke. Festival on ka kilekoti-, kõrre- ja postrivaba.

Kolmandaks: tarbimine on viidud miinimumini (nt korduvkasutatavate toodetega) ja kõik tekkinud jäätmed sorteeritakse ning saadetakse ümbertöötlusesse. Varem kasutusel olnud biolagunevate toidunõude asemel (biolagunevate nõude ümbertöötlemine on nt Eestis ebaselge) on tänavu esimese Eesti muusikafestivalina kasutusel päris nõud ja korraldatud on nõudepesu, milleks kasutame muidugi puhast ja looduses lagunevat nõudepesuvahendit. Ühekordse vältimine ning laiemalt kõik prügiga seonduv on festivalil erilise jälgimise all. Oleme andnud endast kõik, et Illiku laid jääks pärast üritust puhtaks.

2017. aastal, kui esimene I Land Soundi festival oli lõppenud, seisime silmitsi suure probleemiga – kogu festivali ala katsid sigaretikonid. Kõikide sigarettide filtrid peaksid leidma tee prügikasti või põletamisele, sest need lagunevad looduses väga kaua (10-20 aastat) ning eritavad sealjuures ka mürgiseid aineid. Kahjuks jõuavad aga konid tihti just veekogudesse – näiteks Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad suitsukonid (Projekt „Blastic”). Pärast iga vähegi silma hakkava sigaretikoni üleskorjamist Illiku laiult mõistsime oma tegemata tööd ning järgmise aasta valutavate selgade vältimiseks tuli panna pea tööle. Nii sündis konitops KOPS – kaasaskantav, taskusse mahtuv ja korduvkasutatav tops, kuhu võib pista ka veel hõõguva koni ning seejärel topsi taskusse. 2018. aastal töötas KOPSu jagamine külastajatele väga hästi – vähendati oluliselt loodusest leitud konisid – ning tänaseks on KOPS bränditud toode, mille väärtust ja sõnumit jagatakse teiste festivalide ja institutsioonidega üle maailma.

Väga paljusid inimesi huvitab, missugust mõju nad oma tegevusega ümbritsevale tekitavad – ka Eestis! Seda tõestab üha suurenev huvi I Land Greeni vastu. Tooda-tarbi-hülga ringist väljaastumine ei ole lihtne, aga väikeste sammudega on festival sinnapoole teel.