A-Galerii aknale on seatud möödujaga otsesesse dialoogi astuvad ehted. Alumiiniumkarva tähtedest loeb kokku sõnad LUUSER POETRY. Ehtekunstnik Sille Luiga aka Sile Luik loodud tööd kasvasid välja tema armastusest käsilao vastu trükikunstis, mis tingib tähekujude kandilisuse.
Näitus on nüüd mõnda aega A-Galerii aknal üleval olnud. Millist tagasisidet sa seni saanud oled?
Paljude jaoks on see näitus natuke üllatav. Ehtekunstis ei ole keegi sõnade ja tähtedega kaua tegelenud. Võib-olla tekkis segadus natuke ka sellest, et näituse saatetekst on kirjutatud päris loominguliselt ja kunstipäraselt, aga näituse sisu on disainilik. Minult küsiti ka selle kohta, et miks ma üldse trükikunsti ja Johannes Gutenbergi tegelasena sisse toon, kuna ta ei ole visuaalselt teostega nii otseselt seotud. Inimesed mõtlevad kaasa ja neil on küsimusi.
Su eelnevaid töid vaadates märkasin ma, et suurem osa neist on võrdlemisi ümarad, kolmemõõtmelised ja tugeva tekstuuriga. Mis selle stiilimuutuse tingis?
Mu peas ei mängi asjade välimus suurt rolli. Ma mõtlen pigem tekstipõhiselt: milliseid materjale ja vahendeid ma kasutan? Üks asi väärib sel puhul küll väljatoomist: kuna tähe- ja trükiklotsi kuju, mis mulle inspiratsiooniks oli, on kandiline, ja töökojas on päris palju materjali samuti kandiline, siis hakkasin ma mõtlema, et miks tähekujud just kandilised on – ka materjali säästlikkuse poole pealt. See säästab tööaega. Ümarus ja stilistika: need on alati suure energiakuluga. Teatud laiskus, luuserlikkus läks sinna teemasse sisse just selle kaudu: minimaalsed liigutused ja millegi õhku viskamine. Seal on seos.
Räägi mulle veidi sellest luuseri kujundist. Praktiline kaalutlus ühelt poolt küll, aga selle sõna tähendusväljas on seos inimtüübiga, keda ka see praktilisus ei huvita. Mida luuseriks olemine või saamine su jaoks tähendab? Kas sa oled luuser?
Ma arvan, et ma ei ole luuser. Räägin selle loo ära, kust see sõna mind kummitama jäi. Seda on kasutatud kunstis ja kunstnike kohta. Võrreldes teiste ametitega jääb kunstnik ühiskonnas luuseriks. Inglise keeles tähendab see kaotajat, kedagi, kellele vaadatakse ülevalt alla. Eesti keeles on luuser ka luusija. Kui luusida, hiilida, vaadata kedagi, samal ajal imelikus rütmis kõndida – teistsuguselt, imelikult. Üks sõber ütles, et tema on ehtekunstnik, et tema on luuser. Kuna see tekst tuli naljaga pooleks (kirjutasin seal, et Gutenberg, kes oli ka ehtekunstnik, on ka üks ajaloo suurimaid luusereid), siis tahtsin ka sisus sellega mängida. Näen seal tragikomöödia elemente, mitte traagikat.
Kas sa tunned, et need tööd suhestuvad kehaga teistmoodi kui su varajasemad tööd?
Jaa – need on kindlasti kergemini kantavad, traditsioonilise ehte mõõtmetes. Mainisid, et eelmised tööd on pigem ümara vormiga. Nagu kehagi. Kui ehe sinna oma ümarusega sobitub, siis on see keha peegelpilt. Kui ehe on kandiline, siis ühest vaatepunktist on seda lihtsam kanda, aga teisalt loob see seina, olles kehast täiesti erinev.
Sul on palju erinevaid tehnikaid, materjale, vorme käe sees. Mida tahaksid veel õppida, mida täiustada? Mis on sinu arengutee järgmised sammud?
Olen mõelnud nordic gold’i peale. Sellest materjalist tehakse kõik 10- ja 20-sendised mündid. See on antimikroobne materjal, kus bakterid eriti ei levi. Seetõttu saab seda ka haiglates kasutada. Mõtlesin, et see oleks hea ehtematerjal, mida natukene uurida.
Kas tahaksid veel midagi rõhutada?
Soovitan kõigil A-Galerii aknaid vaatamas käia. Seal on juba üle aasta päris tihe näituseprogramm, mis iga kahe kuu tagant vahetub. Vahel näidatakse seal kuue kunstniku töid, vahel vähemate, aga nendega saab ilma galeriisse minemata tutvust teha. Eesti ehtekunst on väga põnev. Meil on hästi palju tegijaid ja siinne professionaalsuse tase on maailma kontekstis ülikõrge. Ma ei imestaks üldse, kui 10 aasta pärast räägitakse Eestist kui kaasaegse ehtekunsti maast, kus toimub väga palju näitusi ja töötab kõvasid tegijaid. Juba praegu saab sellele silma peale panna ja tutvuma hakata.
„Luuser Poetry” kõrval on näitusel ka Tatiana Iakovleva „Sõnumid” ja Oscar Wippermanni „Pythagoras rannas”. A-Galerii akendel saab töödele pilgu peale heita 26. veebruarini. Rohkem infot leiad siit.
