Andmeteadlane Ardo Illaste võrdleb datakoguja Teleporti info põhjal kolme Balti riigi pealinnu elukvaliteedi ja tehnoloogiamaastiku arengu poolest, hinnates, kui soodne on pinnas idufirmade loomiseks.

Balti kett. Foto: Postinstrumentum

Käesolev analüüs sündis Riga Venture Summit konverentsil Teleporti ettekannet ette valmistades, aga otsustasime selle tõlkida ka eesti keelde. Interaktiivsete graafikutega inglisekeelne algversioon on saadaval siin. Läbipaistvuse huvides: Riias neid tulemusi esitlenud Teleporti juht Sten Tamkivi on samas ka Memokraadi toimetuse kolleegiumi liige. Eestikeelne tekst ilmus esialgselt Memokraadis 10.11.2015.

Teleport kogub elukvaliteedi ja -kalliduse andmeid rohkem kui saja maailma loomingulisema linna kohta. Kogu maailma puudutavast suurest infohulgast destilleerime me kokku umbes 50 indeksit, mis aitavad meie kasutajatel leida enda isiklikke eelistusi arvestades parima elu- ja töökoha.

Teistpidi saame neid andmeid kasutada ka linnade omavaheliseks võrdluseks. Siinkohal vaatamegi, kuidas Baltimaade pealinnad oma startup’i-sõbralikkuselt rahvusvahelises konkurentsis välja paistavad. Maailma mastaabis on inimeste liikumise tõmbekeskuseks just (suur)linnad, aga Balti pisiriikide puhul julgeme teha lihtsustuse ja keskkonnast rääkides kohelda pealinnu ja vastavaid riike sünonüümidena.

50 dimensiooni ühele graafikule hästi ei mahu, sestap grupeerisime need kaheks laiemaks kategooriaks, mille kvaliteeti otsida:

Elu: madalad elamiskulud + elukvaliteet
Töö: tehnoloogiamaastik + üldine ärikeskkond

(Täpsemalt on nende dimensioonide komponendid lahti kirjutatud artikli lõpus).

Niisiis, kõik Teleporti linnad nendel kahel teljel:

Värvid joonisel jagavad linnad maailmajagudesse. Juba enne spetsiifilisi linnu vaatlemata torkab silma andmepõhine kinnitus levinud arusaamale, et Põhja-Ameerika linnad on edukamad töises mõttes ehk tehnoloogia + äri teljel, samas Euroopa linnade puhul on paremad just elukvaliteedi + madalate elamiskulude näitajad, ehk siis seal valitseb parem tasakaal „hea elukeskkonna” suunas.

Graafikule linnanimede lisamine teeb selle üsna kirjuks:

… ja kuna me oleme huvitatud just Balti riikide pealinnadest, filtreerime enamuse teistest asukohtadest välja ja jätame võrdluseks alles vaid mõned lähemad naabrid ja kaugemad eeskujud:

Tallinn, Riia ja Vilnius on kõik üsna üksteise lähedal ülemises vasakus nurgas, kus on hea elamiskulude ja elukvaliteedi tasakaal, aga tuleb tunnistada, et võrreldes maailma tippudega on meie tehnoloogiamaastik veel arenemisjärgus.

Elu: kvaliteetne ja hea hinnaga

Sügavuti minnes saame madalate elamiskulude + elukvaliteedi dimensiooni lüüa omakorda kaheks, et võrrelda eraldi elukeskkonda ja selle eest makstavat hinda. Parim piirkond graafikul on sel juhul ülemine parem nurk, kus on hea elukvaliteet ja samas madalad elamiskulud. Ja kontrolliks näeme tühjast vastasnurgast, et kõrge hinna eest ei paku Teleporti kaardistatud linnadest kehva kvaliteeti keegi.

Sedaviisi näeme, et kõik kolm Balti pealinna asuvad just selles ihatud alas. Elukvaliteet ei ole ehk nii kõrge kui mõnes maailma kõige „elamiskõlbulikus” linnas, aga koos suuresti vähenenud elamiskuludega õigustavad Riia, Tallinn ja Vilnius kõik ennast nii kohalikus kui globaalses võrdluses. Mõnevõrra mugavam elu Zürichis või Singapuris maksab meiega võrreldes juba kordades rohkem ja San Francisco pöörased hinnad ei pruugi paremat keskkonnakvaliteeti tagadagi:

Töö: kehvas keskkonnas startup‘e ei tee

Sarnasel moel saame pooleks jagada ka oma Tehnoloogiamaastiku + ärivalmiduse indeksi, vaadeldes spetsiifiliselt startup‘e soosivaid faktoreid eraldi neid keskkonna parameetreid, millest on kasu kõigi linnas tegutsevate ettevõteta jaoks.

Jällegi on kõige soodsam asukoht graafikul ülemine parem nurk, kus on õitsev tehnoloogiamaastik ning samuti soodsad võimalused mistahes muu äri ajamiseks. See ala on põhiliselt hõivatud Põhja-Ameerika linnade poolt, kellega Euroopas konkureerib vaid London:

Balti riikide pealinnad on oma kohalike naabritega ärikeskkonna mõttes üsna võrdsed, kuid on globaalsetest liidritest siiski tagapool nii ärivalmiduse kui ka tehnoloogiavälja mitmekesisuse poolest. Eesti startup’i-maastiku Balti naabritest pisut kiiremini käima tõmmanud n-ö „Skype’i efekt” on olemas, kuid maailma mastaabis mitte nii suur, kui see kohapeal võib tunduda:

Oluline on tähele panna viimase kahe joonise paremal all nurgas haigutavat valget tühjust. Selle põhjal saame väita, et hea üldine ärikeskkond on tihedalt seotud hästi edeneva tehnoloogiamaastiku tekkimisega. Kõrgel tasemel startup’i-keskkonda ei ole tekkinud kuskil, kus üldine ärikeskkond ei oleks maailma parima kolmandiku seas.

Otsustasime selle vundamendi veel omakorda jagada komponentideks: Ärivalmidusest võib mõelda kui ärile kuluvate ressursside (maksude kogumisele kuluva raha ja bürokraatiale kuluva aja) ja teiste vähem ilmselgete aspektide (head reisiühendused, kõrgharidusasutuste kvaliteet) kombinatsioonist. Selgub, et Riia, Tallinn ja Vilnius on üsna hästi suutnud vähendada ärile kuluvaid ressursse, kuid piiratud ligipääs ja maailmataseme ülikoolide vähesus takistavad nende konkurentsivõimet:

Kokkuvõte

Kui kohalikul tasandil võime tunda rõõmu või kurbust meie kolme pealinna pjedestaalikohtade jagunemise üle, siis globaalsel tasandil on Balti riikide pealinnad üksteisest põhimõtteliselt eristamatud. Kõik kolm linna saavad uhked olla oma maailmaklassi tasemel elukvaliteedi ja madalate elamiskulude üle. Kohalikul tasemel on nad samuti konkurentsivõimelised, mis puutub ärivalmidusesse, kuid maailma tasemel on väljakujunenud tehnoloogiamaastiku nimel veel vaja tööd teha.

Vaadeldud linnad-riigid on kuluefektiivsed, mis puutub ärile kuluvasse aega ja rahasse, kuid peavad parandama oma positsiooni juurdepääsevuse ja kõrghariduse alal. Piltlikult öeldes tõstaks Balti pealinnade konkurentsivõimet suurima võimendusega viimasel graafikul püstjoones ülespoole liikumine. Ja selles grupis on startup’i-lembene Tallinn sabassörkija.

Lahutamatute lahutamine

Kuigi on üsna raske Riia, Tallinna ja Vilniuse vahel erinevusi leida, võib siiski välja tuua järgnevad punktid:

Tallinn – kõige vähem saastatust, parim idufirmade rahastus, kõige halvemad lennuühendused
Riia – parimad lennuühendused, kõige kõrgem maksukoorem
Vilnius – parim internetiühendus, kõige rohkem linnasisest rohelust, kõige halvem liiklus

Dimensioonide komponendid

Ülaltoodud graafikutel toodud indeksid jagunevad omakorda detailseteks alajaotusteks. Kõik järgnevad andmepunktid on valikutena saadaval ka rakenduses Teleport Cities – proovi ise, et saada teada, kus on sinu isiklik parim koht maailmas elamiseks ja töötamiseks.

Madalad elamiskulud: üür + muud elamiskulud

Elukvaliteet: madal kuritegevus, saastatus, liiklus; kõrgetasemeline haridus, internetiühendus, ühistransport, tervishoid

Tehnoloogiamaastik: idufirmade olukord, tehnoloogiaga seotud ürituste arv, rahastusvõimalused

Ärivalmidus: madal korruptsioon, maksud, tööjõupiirangud, bürokraatia; head lennuühendused; kvalifitseeritud tööjõud