29. jaanuar, neljapäev. Soojenduseks olen lahendanud kolm integraalvõrrandit. Avan arvuti ja jätkan pooleli oleva PHP-koodi kirjutamist. Harjutan programmeerimist. Õhtul saadan prantsuskeelse lühijutu prantslasest sõbrale üle vaadata. Õpin keelt. Mu pea kohal õõtsub kookospalm, tulin just ookeanist ujumast ning sõin hommikuks värske arbuusi. Olen Tai Kuningriigis ja mul on vaba-aasta. Või õigemini – iseõppimisaasta.

Vaba- ehk vaheaasta (ingl gap year) on aeg keskkooli ja kõrgkooli vahel. Paljude abiturientide silmis on vaba-aasta korraga ahvatlev ja hirmutav. Vaba-aasta ei ole kindlasti mõeldud kõigile. Paljud koolilõpetajaid on valmis asuma kohe edasi õppima ja eriala omandama. Käesoleva artikliga julgustan aga neid gümnasiste, kes mõlgutavad mõtteid vaheaasta võtmisest.

Ettevaatust: Laiscus Contides!

Esmalt aga kolm asja, mille tarbeks vaheaastat võtta ei tasu.

1. Raha teenimise eesmärgil. Kohvikus ettekandjana töötamine või täiskohaga restoranis nõude pesemine võib tunduda ahvatlev võimalus raha teenimiseks. Kehv on aga lugu siis, kui noor inimene sel viisil äsja lõppenud kooliväsimusest uude stressi satub ning oma tegelikele soovidele hoopis vastu töötab. Eriti juhul, kui saadud raha poolkogemata nädalavahetusel Rüütli tänavale jäetakse. Küll aga on hästi planeeritud töötamine ja raha kogumine millegi suurema nimel juba hoopis teine perspektiiv.

2. „Breaking Badi” vaatamiseks ja „League of Legendsi” mängimiseks. Enamikel meist on oma lemmiksarjad või -arvutimängud. Hobidega tegelemine on igati tervitatav nähtus. Ometi viib enese 12 kuuks arvutiekraani külge klammerdamine ennemini spliini ja tüdimuse kui elurõõmuni. (Siinkohal ei pea ma silmas noori, kes on valinud gamer’i ameti, mis on juba päris töö).

3. Olematutel loorberitel puhkamiseks. Mitteplaneerimine ja eesmärgitus on kaks märksõna, mis vaheaasta mõtte kiirelt kaotavad.

Tõeline proovikivi

Vaheaasta on aeg, et leida endale kohane elurütm ja -viis ning õppida ennast tundma. Seni oleme harjunud, et kool täidab osa me päevadest. Esimest korda elus on võimalik aega täielikult oma äranägemise järgi planeerida. Kas ma olen pigem hommiku- või õhtuinimene? Kas mulle meeldib rohkem lugeda õpikust või arvutiekraanilt? Ühel hetkel võid koguni avastada, et viga ei olnudki paljuvihatud matemaatikas, vaid lihtsalt sinu jaoks on kell viis õhtul parem aeg ülesannete lahendamiseks kui kell kaheksa hommikul. Vastupidiselt laialt levinud arusaamale ei tähenda vaheaasta võtmine laiskust, otsustusvõimetust ega potentsiaali raiskamist. Hoopiski kasvatab see aeg enesedistsipliini ja on suur väljakutse kõigile, kes selle tee valivad. Iseõppimine on oskus, mida peab samuti harjutama. Keegi ju ei ütle enam, mis kohast tuleb õpik avada ning homme ei küsita, mida ma täna omandasin.

Eesmärgid ja keskkonnavahetus

Võimalusi vaheaasta kasulikuks veetmiseks on mitmeid. Esiteks soovitan vahetada keskkonda: minna mõneks ajaks eemale juba tudengielu elavatest sõpradest ning kodusest mugavustsoonist. Keskkonnavahetus paneb inimese uude olukorda ning seeläbi ka uusi küsimusi küsima.

Teiseks on vaba-aastat plaanides oluline seada eesmärgid. On hea, kui mõned eesmärgid on n-ö käegakatsutavad. Lugeda läbi „Sõda ja rahu”, teha autojuhiload või õppida žongleerima – mis iganes on su eesmärk, pane see kirja. Samuti pane kirja oma suurimad soovid. Unistuste poole püüdlemine kipub olema triviaalne sõnakõlks, mis lõppeb tihtilugu kellegi manitsusega, et „tuleb ikka kahe jalaga maa peale jääda”. Julgustan vahe-aastal olles unistama suurelt, keskkonnavahetus tuleb unistamisele kindlasti kasuks.

Oluline on rääkida oma plaanidest lähedastega. Vanema generatsiooni mure meie hariduse ja potentsiaali rakendamise pärast on loomulik. Tutvusta vanematele oma plaane ja eesmärke – kindlasti on nad valmis sinu aasta õnnestumist toetama.

Nagu ikka – unista, planeeri, tegutse!

Pakun välja kolm head viisi, kuidas vahe-aastat veeta.

1. Reisimine on ideaalne viis vahetada keskkonda, kogeda korraga palju uut ning õppida iseennast teistmoodi nägema. Rahvusvahelised noorteprojektid, töö- ja vabatahtlike organisatsioonid, couchsurfing omal käel minekuks – võimalusi on tõesti palju, vaja vaid pisut eeltööd ja enda initsiatiivi. Näpunäiteid taskukohaste reiside leidmiseks leiad Ole Rohkem ajakirja märtsikuu numbri artiklist „Kolm sammu, kuidas sessi arvelt puhkust pikendada”.

2. Elu maal. Võib-olla on just nüüd aeg minna mõneks ajaks Rõugesse vanaema juurde. Maaõhk, kuhjade viisi ammu lugemist ja vaatamist ootavad raamatud-filmid, segamatult palju aega enesele ning vanaema armastusega tehtud söögid – no mis saaks olla parem võimalus vaba-aasta veetmiseks!

3. Mitmekesisus. Tartus ja Tallinnas toimub kultuurisündmusi, teaduskoole ja väljasõite lugematul arvul, muist suisa ilma osalustasuta. Vii end kurssi ja naudi oma aja täielikku planeerimist. Ning jäta endale spontaanseid võimalusi Ryanairi viimase hetke pakkumisega Walesis õppivale klassiõele või Düsseldorfis elavale ammusele kirjasõbrale külla sõita.

„Ei me ette tea…!”

Ometi pean sind veel igaks juhuks ühes asjas hoitama, hea abiturient, kes sa vaba-aasta peale mõtled. Tegelikult ei saa ette teada, kuidas see aasta sind mõjutama hakkab. Oskan soovida vaid avatud meelt kõige suhtes, mis teele on tulemas. Ning mine tea, ehk saab vaba-aastast hoopis algus millelegi täiesti uuele: avastad maal vanaema juures kirjanikusoone või otsustad ettekandjana raha kogudes kohviärisse sukelduda. Või kohtud välisprojektis osaledes vahvate Kanada noormeestega, kellega koos firma asutate. Igal juhul – julgust, mu kaasvõitlejad!