Tundub, et hiphopimaailmas on üks suur ja väsitav ring hakanud täis saama. Pärast selle kuldajastut oli kurb vaadata, kuidas hiphop võttis täiskursi kommertsile ja tõelised artistid ei saanud tehtust enam ära elatud. Viimastel aastatel on aga hakanud juhtuma midagi eriskummalist: hiphop on hakanud mingis mõttes oma kuldajastusse tagasi pöörduma.

Noored kutid on mõistnud, et 2000ndate võlts tuleb ära lõpetada ning hakanud tegema õiget ja eneseomast asja nagu tehti ka 90ndatel. See kõik ei peegeldu üksnes muusikas, vaid ka videotes, mis pole loomulikult enam 90ndad, kuid milles on ikkagi see vana hea attitude, mis teeb hipist hopi ja hopist hipi. Toon järgnevalt esile mõned läinud pooleteise aasta uued tegijad, kelle tõttu olen hakanud taas tänapäeva hiphoppi kuulama.

Joey Bada$$ Feat. CJ Fly ‒ Hardknock

Joey Bada$$ näeb välja nagu noor Pete Rock ja tema flow on nagu noorel Nasil. Mõnes loos räpib pisut kähedama häälega, olles teises jälle pehmem ja puhtam. Kogu tema olekus ja stiilis peegelduvad 90ndad.

Ma ei tahakski rääkida ainult antud videost, vaid Joey Bada$$i videotest üleüldse. Üldjuhul tundub, et tema esimesed asjad on filmitud VHSi või MiniDV peale. Või on tõesti Canoni pilt väga osavalt ära keeratud ja kõik see kokku teeb pisut määrdunud, pleekinud ja pehme 90ndate pildi. Tundub nagu Joey Bada$$ elaks aastas 1993, kuigi ta on sündinud aastal 1995.

Joey Bada$$ on Pro Era grupi eesotsas. Kuulujutud räägivad, et Pro Era ja A$AP Mobi vahel pidi mingi beef olema. Väike võitlusmoment on kahtlemata edasiviivaks jõuks.

Flatbush Zombies ‒ Face-Off

Oh, selle Meechy Darko flow on nagu Danny Brownil. Lööv horrorcore, mille vahel pisut mahedat Whitney Houstonit. See kontrast töötab imeliselt.

Video on klassikaline tänava walk/hang koos igasuguste pilviste efektide ja marihuaanase koloriidiga, aga mõjub mõnusalt dokumentaalselt.

Tundub, et NY rajoon Flatbush on üldse üks mõnus koht, kust tuleb head kraami. Sealt on pärit näiteks Da Bush Babees, Talib Kweli, Joey Bada$$, The Underachivers jt.

Earl Sweatshirt feat. Vince Staples & Casey Veggies ‒ Hive

Mis ma ikka oskan öelda: Saul Williamslik bass-beat, millel pilvine slow-flow edastab püha teksti. Nagu Earl, on ka kaasategevad Vince ja Casey kõikvõimalikes 2013. aasta uustulnukatelistides ära märgitud. Neid kolme seob kindlasti sarnane tämber ja flow, mis hoiab selle loo stiilipuhtana.

Video kunstiline stilistika, valgustamine ja kaamerasõidud meenutavad N.E.R.D-i „Lapdance’i”. Vana võte töötab hästi.

PS! Soovitan kogu Odd Future’i kamba artistidele pilgu peale visata. Leiate sealt veel tõusvaid tähti nagu Tyler, The Creator, Frank Ocean, Syd tha Kyd.

The Underachievers ‒ The Proclamation

Flatbushist pärit poistega allkirjastas plaadilepingu Flying Lotus. Ja on ka põhjust, sest nad on pilviselt ägedad. Jällegi 90ndate biidid ja flow’d uues kuues. Nende mixtape’id on olnud väga edukad. Jääme lootma, et nad liiga palju hapet ei tee.

Videos on perfektsed meeleoluloovad üldplaanid, mille taustad kõverduvad. Eks see maailm olegi veidi kõver ja elame ju kõik eri reaalsustes.

A$AP Mob featuring A$AP Nast & Method Man ‒ Trillmatic

A$AP Nasti flow on kui ketti pandud koera haukumine ja Methodi riim üllatavalt värske ‒ nagu poleks ma seda eales kuulnud. Kõige selle taustaks on plaksumas 90ndate biit, mis meenutab loomulikult Wu teemat, kindlasti ka Onyxit ja kõik saavad aru, millele vihjab Trillmatic. Huvitav, et aastal 2013 tundub kõik see nii värske!?

Klassikaline kaameratöö: pealesõidud, slo-mo ja alt üles nurgad. Loomulikult keegi põgeneb või hüppab üle aia (nagu vanasti nt ka Wu või Nasi videotes), hängitakse koridorides ja hulgutakse tänavatel, kuid enam ei ole see MTV Yo!, ega 4:3 pildisuhe või analoogvideo, nüüd on see Youtube, 2.39:1 widescreen ja full HD. Vana asi töötab ka uues kuues.

Kogu A$AP Mob on karm ja kiirelt tõusev uus NY teema. Vaadake kindlasti A$AP Rocky esimesi videoid ja näete julgeid HD-pildi värvikorrektsioone, mis mõjuvad lausa hirmutavalt. Uurige ka, kes on A$AP Ferg või A$AP Twelvyy. Kõik see A$AP meenutab kunagist Wu teemat, kuid siin on üks huvitav eripära: kui Wu ajas oma kindlat Shaolini stiili, siis A$AP katsetab julgelt kõike ja ei löö risti ette erinevate muusikastiilide ees. Tundub, et nende puhul see töötab.

Bishop Nehru ‒ Fickle Mind$

Noor poiss, kes juba 15 aastaselt laineid lööma hakkas. Hetkel 16 või äkki juba 17. On kuulda, et MF Doom hakkab Bishop Nehrule taustasid tegema.

Video on loole kohaselt voolav, kuid pange tähele huvitavat nüanssi, mis teeb sellest õige räpivideo: see on Bishop Nehru müts. Vahet ei ole, kus ta on ‒ kas pidžaamas ja haiglavoodis või kanderaamil, üks korralik mütsilotu peab ikka peas olema, sest see näitab attitude’i. Räpireaalsuses on alati naljakaid ebaloogilisi nähtusi esinenud.

Kui teile meeldib Bishop Nehru, siis soovitan veel uurida, kes on Dillon Cooper.