Misha Panfilov Sound Combo – Planetarium 7” (Funk Night Records, 2015)

Käisin hiljuti sõbra sünnipäeval, kus üks neiu küsis teistelt, mis ajastus nad tahaksid elada. Natuke nagu kulunud küsimus või mõttemäng, kuid nüüdisaegses popkultuuris näib see olevat keskne teema. Käesolev vinüül „Planetarium” on hea näide sellest, mida muusikakriitik Simon Reynolds nimetab retromaaniaks. Lühidalt öeldes on retromaania püüd uuesti üle teha või leida minevikust midagi uut.

Käisin hiljuti sõbra sünnipäeval, kus üks neiu küsis teistelt, mis ajastus nad tahaksid elada. Natuke nagu kulunud küsimus või mõttemäng, kuid nüüdisaegses popkultuuris näib see olevat keskne teema. Käesolev vinüül „Planetarium” on hea näide sellest, mida muusikakriitik Simon Reynolds nimetab retromaaniaks. Lühidalt öeldes on retromaania püüd uuesti üle teha või leida minevikust midagi uut.

Peale selle, et Misha Panfilov on muusik, on ta ka melomaan, kes kogub Nõukogude Liidus välja antud ning nüüd juba rariteetideks saanud funk’i, džässi ja disko plaate. Paremaid leide riputab ta üles oma YouTube’i kanalile Funked Up East, nii et kui te tahate teada, kuidas kõlab näiteks sovetiaegne kasashtani psych folk, siis sealt leiab seda ja palju muudki eksootilist.

Panfilov ise gruuvib heliliselt ning albumi nimele vastavalt komeetide ja planeetide vahel. Pillub üheaegselt sädemeid ning valab lood üle mõnusalt tummise funk’i vooluga. Ühest küljest on „Planetarium” samasugune ajamasin nagu see YouTube’i kanal. Nüüd võime kuulda, kuidas kõlab nõukogude muusikapärand reflekteerituna tänapäeva. Mina näiteks ei suuda markeerida kohti, kus üks teisest kõlaliselt erineb. See tähendab kahte asja: esiteks, et „Planetarium” on olemuselt vägagi autentne, ning teisalt, et nõukogude funk, džäss ja disko on siiamaani relevantsed.

https://soundcloud.com/bluetrianglewaves/misha-panfilov-sound-combo-1

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Mart Avi – Humanista (2015)

Mart Avi – Humanista (2015)

Elementaarne rõõm Mart Avi uue kauamängitava üle on minus nüüdseks ca pool kuud asu otsinud ja „Humanista” juba aasta parimaks plaadiks kinnitanud, kuid loodetavasti jätkab teos praegu, mitme kuu ja aasta pärast endiselt enda ümberleiutamist.
Mercury Rev – The Light in You (Bella Union, 2015)

Mercury Rev – The Light in You (Bella Union, 2015)

Indie kultusbänd Mercury Rev on unest ärganud ja muusikamaastikule naasnud. Viimased seitse aastat loodusdokkidest jääkarude elusid silmitsenud vanamehed on mõistnud, et nooremaks nad enam ei muutu ja leidnud endas taas unelmad, mille poole püüelda. Ja tulnud on nad nüüd sügisesse…
She Bit Her Lip – Viiv (Seksound, 2015)

She Bit Her Lip – Viiv (Seksound, 2015)

Seksoundi „Kohaliku ja kohatu” kogumikel on küll suurepärane nimi, kuid samahästi võiks pealkirjaks olla ka „Olukorrast riigis”. Alati saab teada, et tohoh, mõni kooslus ikka tegutseb veel. Või siis träkilistis on mõni täiesti tundmatu nimi, kellest ei kuule enam kunagi.
Müürileht