Müürileht avaldab kuni 4. maini, mil Tartus toimub viieteistkümnendat korda legendaarne moesündmus Mood-Performance-Tants, iga päev ühe etendusest osa võtva noore disaineri tutvustuse. See on sissevaade tärkava põlvkonna eelistustesse, kokkuvõte moest, elust ja unistustest. Sõrm pulsile!

Kätlin Lõbu, Kaisa Krusenberg, Evelin Kägo ja Liina Tiidor – „Kaleidoskoop”

„Kaleidoskoop”

Kes te olete ja kust tulete?

Oleme Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilitudengid, hetkel kolmandal kursusel.

Milline on teie moenägemus? Millest teie moelooming kõneleb ja kellele see mõeldud on?

Kaisa: Esteetilisse vormi valatud praktilisus ja mugavus on minu jaoks ainuõige lähenemine moes. Kõrgmood iseenesest on suurepärane kunstivorm, kuid ise eelistan tänavamoodi, midagi siirast ja tõelist, mis meie keskkonda vahetult kujundab ja tõlgib.

Kätlin: Mulle endale on kohutavalt oluline mugavus ja funktsionaalsus. Seega lähtun oma loomingut tehes mugavusest ning riiete kasutusvõimalusest. Värvid ja mustrid on need, mis annavad juurde mõnusat vunki. Viimasel ajal olen vaimustuses erinevat laadi seljakottidest. Olen avastanud, et nii igapäevaselt kui ringi rännates on seljakott just kõige parem aksessuaar – praktiline ja samas ka kogu riietusele punkti panev detail.

Liina: Hetkel on minu jaoks olulised märksõnad naiselikkus, läbipaistvus, loomulikult ka mugavus.

Evelin: Mood kui kunst. Iga rõivaese kui omaette kunstiteos. Hoolikalt läbi mõeldud, disainitud, headest materjalidest. Moelooming kõneleb vormide ja tekstuuride keeles. Mõeldud kõigile, kes soovivad kõrgmoelikumat riietust.

Mida annab teile moega tegelemine, kollektsiooni valmistamine – veri, higi ja pisarad kolme minuti lavaaja vastu?

Kaisa: Haha… tõepoolest! Kolm minutit mitme kuu kuni aasta töö vastu. Mis see siis on? Aga kui üks kord selle läbi teed ja koged tõelist rahulolu, mis tuleb idee ja teostuse kooskõlast ning sobivast kontekstist, tõded, et see ON seda väärt.

Üldiselt aga ei tegele ma sellega moelava pärast, vaid ikka enda meeleheaks. See on justkui ravimatu haigus. Kui võtan ette midagi, mis algselt tundub olevat nii võimatu ja teostumatu, et hakka või nutma, luban endale, et ei iial… Ja mis juhtub? Pusin veidi veel kuni leian lahenduse, mis lõpuks nii uskumatult lihtsaks ja loogiliseks kujuneb, et annab energiat ja motivatsiooni uuteks projektideks. Käed lausa sügelevad, kui pole ammu midagi teinud.

Kätlin: Üleüldiselt – tekstiili ja moega tegelemine annab vaid puhast naudingut. Mulle meeldib materjalidega katsetada, neid kombineerides võib saada hoopis midagi uut. Iga projekti puhul on tore see, et alustad küll ühest punktist, kuid süvenedes ja katsetades esialgsete ideedega tuleb juurde üha rohkem ideid, kuidas disaine lahendada hoopis teistmoodi, kui algselt kavas. Selline materjalidega/disainiga töötamisel tekkiv inspiratsioon ja energia on just see, millepärast mulle meeldib kollektsioone teha.

Evelin: Kollektsiooni valmistamine on hobi ja töö. See on loominguline, vaba ja mänguline katsetamine. See pakub suurt naudingut, rõõmu, väikeses koguses adrenaliini ja kindlasti palju kogemusi.

Liina: Hea tunne on oma loomingut teise nurga alt vaadata.

Mida peaksid kõik inimesed moe kohta teadma?

Kätlin: Mood on muutlik.

Kaisa: See käib ringiga. Sellest tähtsam on stiil.

Liina: Igaüks on enda moodi.

Evelin: Mood on piiritu, see on vaba ja mänguline.

Mis on teie eesmärk? Kuhu soovite välja jõuda?

Kätlin: Mõtteid on palju, kuid kindlasti soovin tulevikus välja töötada oma brändi ja omada pisikest ateljeed.

Evelin: Olla õnnelik ja edukas oma tegemistes. Unistades võib öelda, et soovin haute couture stuudiot. Osaleda rahvusvahelistel moeshow”del ja esitleda enda kollektsiooni Pariisis.

Liina: Jätkusuutlik tootmine, esteetilise naudingu pakkumine.

Kaisa: Ideaalis soovin jõuda punkti, kus minu loomingusse lisandub ka eetilise ja jätkusuutliku tootmise ning kasutamise perspektiiv iseenesestmõistetava mudelina. Mõne aasta pärast on ju ka võimalik lõputus koguses ohvrivabast pärisnahast esemeid valmistada. Elame suurepärasel ajajärgul, kus teadus ja tehnoloogia järjest paremaid alternatiive pakuvad. Miks mitte neid võimalusi kasutada ning pakkuda midagi kehasõbralikku, kaunist ja funktsionaalset ilma ohvreid toomata.

Kust tulevad uuenduslikud ideed?

Kätlin: Uuenduslikud ideed tekivad erinevate erialade omavahelisel sidumisel. Rohkem koostööd tuleks teha!

Evelin: Läbi katsetuste, tööprotsessi käigus.

Millest te unistate?

Kätlin: Kui lähtuda moest, siis unistan, et inimesed lõpuks mõistaksid, et kvaliteetset ja ilusat rõivaeset ei ole võimalik toota üliodavalt. Unistan, et kiirmoe brände ei oleks niivõrd palju.

Liina: Et ressursse jätkuks, nii otseses kui kaudses mõttes.

Kaisa: Majanduse tasakaalust. Liialt naiivne? Võimalik. Kuid mis puutub rõivatööstusse, siis korrektuurid tuleb teha varem või hiljem. Õiglane palk ja keskkonna suhtes vastutustundlik tootmine aitaksid kaasa, kuid peame ise seda kõike ostlemise abil finantseerima. Karm reaalsus on aga see, et enamikes riikides pole majandus veel nii kaugel, et keskklassi inimesed, kes suurema osa ostujõudlusest katavad, tohutust hinnatundlikkusest üle saaksid. Arvan, et ühiskond vajab lihtsalt küpsemisaega.

Milline on kõige lahedam reis, kus sa kunagi käinud oled?/Unistuste sihtpunkt, kuhu sooviksid minna?

Kätlin: Reisid on kõik toredad olnud, aga kindlasti üks meeldejäävamaid oli eelmisel suvel. Hääletasime sõbraga Tšehhist Hispaaniasse ja tagasi. Kogu reis kestis kuu aega ning selle aja jooksul sai ennast kõvasti proovile pandud. Hispaania on nii suur ja regiooniti niivõrd erinev – Lõuna-Hispaanias kõrvetav päike koos helesiniste mererandadega ja põhjas Baskimaa rohelus ja mäed ning vaade ookeanile. Kindlasti tahaks ka Portugali uuesti minna.

Kui mul oleks palju raha, siis ma ilmselt ei oleks siin, vaid rändaks mööda maailma. Nii palju on veel näha! On ka veel selline ilmselt utoopiline unistus, et ma väga tahaks minna Aafrikasse ning näha, kuidas kaelkirjakud vabalt ringi jooksevad.

Kaisa: Pean tunnistama, et reisimine kui tegevus mulle eriti ei meeldi. Ei lennuki, rongi ega autoga. Eelistan elada siin, seal ja kolmandas kohas pikemat aega. Päris täpselt ma ei oskagi öelda, mis paigad rohkem meele järele on. Eelmine suvi Budapestis oli äärmiselt tore kogemus, piisavas koguses kultuuri, sumisevat melu, ja kõik tundus olevat kompaktselt käe-jala juures. Samas hindan ka Šotimaa rohelust või Peipsi-äärseid vene külasid. Eks see kõik käi tuju järgi. Kui teleportimine kunagi päevakorda tuleb, tahan olla klientidest esimeste seas. Siis võin mõnda aega elada ka Hong-Kongis või Siberis.

Liina: Sürreaalsed unenäod. Teine asustatud planeet.

Mis on parim asi, mis sinuga elus juhtunud on?

Liina: Parimad on mind ümbritsevad nimesed.

Kätlin: Neid asju on tegelikult niivõrd palju, kuid arvan, et parim on see, et olen kohtunud tohutult toredate inimestega. Nad kõik on jätnud minu ellu suure positiivse energialaengu.

Kaisa: Olen sündinud vabasse riiki vaba inimesena, parimal ajajärgul. Kõik, mis minu elus edaspidi toimuma hakkab, on minu enda teha. Seda tuleb väärtustada.

Milline on mood 15 aasta pärast?

Kätlin: Loodetavasti on mood muutunud rohkem keskkonnasõbralikumaks nii materjalide kasutuse kui tootmise poolest.

Kaisa: Ega moel kuskile mujale areneda polegi kui keskkonnasõbralikkuse ja tehnoloogilise nutikuse poole. Veel mõnda aega tagasi utoopilisena kõlanud intelligentsed kangad leiavad selleks ajaks kindlasti suurema kasutajaskonna.

Vaata lisaks:

http://www.artcol.ee/mpt/

http://www.facebook.com/moodperformancetants