Viimastel nädalatel on inimesed püüdnud elukutselistele investoritele ja investeerimisfondidele nende enda mängus pähe teha. Nutulaulu on olnud kuulda mõlemalt poolt. Kes kellele keskmist sõrme näitab? 

New Yorgi börs. Foto: Nicole Pereira / New York Stock Exchange /AP

2021. aasta algul sattus Wall Streeti ja väikeinvestorite vahelisse sõtta ootamatu kandidaat – GameStop. Neile, kes kursis ei ole, siis GameStop on jaekett, mille peamiseks tooteks on erinevad arvuti- ja lauamängud, konsoolid ja muud seadmed ning millel on Ameerika Ühendriikides üle 5000 poe. Viimastel aastatel on firma väärtus olnud langustrendis ja ka tegevuses on koomale tõmmatud. Ainuüksi sel aastal oli plaanis sulgeda 450 poodi. Üheks peamiseks põhjuseks võib lugeda tavapärase jaemüügi üleüldist asendumist veebipoodidega, trend, mida pandeemia on oluliselt kiirendanud. Lisaks sellele on mängud muutunud aina enam digitaalseks – füüsilise plaadi ostmine pole enam möödapääsmatu. 

Short, squeeze, option, spread — mis täpsemalt juhtus?

Eelneva tõttu müüsid mitmed riskifondid ja investeerimispangad GameStopi aktsiaid lühikeseks, mis tähendab sisuliselt spekulatsiooni firma tulevase väärtuse kohta. Short ehk lühimüük panustab sellele, et väärtpaber on tulevikus väärt vähem kui täna. Lühikeseks müüja laenab vahendajalt (ingl brokerage toim.) kindlaks ajaperioodiks kindla koguse väärtpabereid, müüb need maha hinnaga x ja loodab need tulevikus väiksema hinnaga tagasi osta, tagastab seejärel väärtpaberid vahendajale ja jätab vahe endale. Vahendaja võtab kogu protsessi eest tasu ning idee tasandil võidavad mõlemad osapooled. Kui oodatud langust ei toimu, võib potentsiaalne kahjum olla üüratu.

Kaks aastat tagasi hakkasid Redditi foorumis /r/WallStreetBets (edaspidi WSB) ilmuma postitused GameStopi investeerimise potentsiaalsest tulust. Esialgse enesekindluse andis asjaolu, et Michael Burry juhitud Scion Asset Management avalikustas 2019. aasta keskpaigas osaluse GameStopis. Michael Burry sai tuntuks 2015. aasta filmist „The Big Short”, kus kujutati tema väga edukat lühimüüki Ameerika Ühendriikide kinnisvaraturu vastu. Burry tagas endale 5.3%lise osaluse GameStopis ajal, mil ühe aktsia hind varieerus 2 ja 4,2 dollari vahel. Lisaks avalikustas osaluse ja koha juhtkonnas ka edukas ärimees Ryan Cohen, kes oli firma Chewy kaasasutaja. Viimane kirstunael oli aga see, kui selgus, et umbes 130% GameStopi float’ist (aktsiad, mis on olemas ja millega saab kaubelda – toim.) on lühikeseks müüdud ehk riski- ja investeerimisfondid olid laenanud ja maha müünud rohkem aktsiaid, kui GameStopil üldse olemas oli. Seda kutsutakse naked short’iks ning selline tehing on Ameerika Ühendriikide Väärtpaberite ja Börsitehingute Komisjoni poolt keelatud.

Selle tagajärjel tärkas foorumikasutajatel mõte, et kollektiivselt pingutades on neil võimalik Wall Streeti nende enda mängus võita. Neli kuud tagasi tehtud postitus oli esimene suurem märk Redditis tegutsevate investorite kavatsustest riskifondidele vastu astuda. Tuleb rõhutada, et /r/WallStreetBets foorumis tegutsevad peaasjalikult hasart- ja amatöörkauplejad, keda terminoloogiliselt kutsutakse jaeinvestoriteks (ingl retail investor – toim.). Raha, millega nad kauplevad, on suuresti nende isiklikud säästud ja eksimise puhul on tagajärjed potentsiaalselt traagilised. Aga see, mis järgnes oli ootamatu ja kohati ka maagiline. Hulk jaeinvestoreid otsustasid riskidest hoolimata osta suure koguse aktsiaid ja  müügioptsioone, et tekitada n-ö short squeeze ehk firma aktsia väärtust märkimisväärselt tõsta. Üks esialgseid GameStopi aktsiate ja optsioonide kokkuostmise propageerijaid oli Redditi kasutaja DeepFuckingValue (edaspidi DFV), kes soetas endale kolmekuise perioodi jooksul 53 000 dollari väärtuses ostuoptsioone (finantsinstrument, mis annab omanikule õiguse tulevikus osta või müüa aktsiaid esialgselt kokkulepitud koguses ja määratud hinnaga toim.) 

Kuna lühikeseks müünud kaupleja peab aktsia ühel hetkel tagastama, tekitab squeeze olukorra, kus ta on sunnitud aktsia tagasi ostma kõrgema hinna eest kui oodatud. Täiendavalt on vahendustasu otseselt seotud hinnavahega, mis tähendab omakorda fondide jaoks veel suuremat kulutõusu. Põhimõtteliselt tekkis nõiaring, mis algas sellega, et aktsia hind hakkas kõikide ootuste vastu tõusma, mis pani lühikeseks müünud kauplejad olukorda, kus nad olid sunnitud aktsia kõrgema hinna eest tagasi ostma, mis omakorda tõstis hinda veelgi rohkem. 

Veel kolm nädalat tagasi oli GameStopi aktsia väärtus 18 dollarit, aga pärast mitmenädalast kasvu tõusis see eelmisel neljapäeval rekordina 468 dollari peale ning viimase turu sulgemise ajal oli hind 90 dollarit. Ent ralli pole veel kaugeltki läbi ning WSB liikmed on võtnud eesmärgiks minna edasi nii kaua, kuni nad lõplikult peale jäävad. 

Kes võitis, kes kaotas?

Esimene suur kaotaja oli investeerimisfond Melvin Capital, kelle vara väärtus oli aasta alguses 12 ja pool miljardit dollarit, kuid kuu lõpuks oli see langenud 8 miljardi dollari peale. Üleeilse seisuga oli Melvin Capital kaotanud ühe kuuga 53% oma investeeringutest, mis ei juhtunud pelgalt selle riskantsete positsioonide tõttu, vaid sellepärast, et WallStreetBets tegutses aktiivselt selle põhja laskmise nimel. Kokkuvõttes hinnati firmadeülest kaotust vähemalt kaheteistkümnele miljardile dollarile.

Wall Streeti reaktsioon olukorrale oli ootuspärane, nimetades jaeinvestorite käitumist ohtlikuks ja pretsedendituks. Teisalt piisab vaid 2008. aasta kinnisvaraturu krahhi meenutamisest ning mõelda, millist rolli mängisid selle tekitamises riskifondid ja investeerimispangad ise. Seega peavad paljud jaeinvestorid Wall Streeti näpuviibutamist silmakirjalikuks. Seda enam, et jaeinvestorite seas on tänu kõnelausele juhtumile palju võitjaid. Eelnevalt mainitud kasutaja DFV ostuoptsioonide portfoolio väärtus tõusis kõrghetkel 48 miljoni dollarini. Ootamatu võitja oli ka 10-aastane poiss Jaydyn Carr, kellele ema kinkis 2019. aastal 10 GameStopi aktsiat, mis ostu hetkel olid väärt 600 dollarit, kuid mis möödunud kolmapäeval müüdi maha hinnaga 3600 dollarit. Sarnaseid edulugusid, nii suuri kui väikseid, võib leida erinevatest sotsiaalmeedia portaalidest ja foorumitest massiliselt teisigi. 

Investeerimine kui meem

Kui esialgu alustasid GameStopi aktsiate ja optsioonide ostmisega inimesed, kes nägid selles potentsiaalset võimalust raha teenida, siis tänaseks on GameStopi juhtum muutunud juba mõnevõrra poliitiliseks ja sellest on saanud meem. Jae- ja institutsionaalsete investorite vahel plahvatas pomm. Pikalt arvati, et triljonitesse ulatuva käibega sektorisse pole tavainimesel asja ning kui on, siis mänguaega saab ta ainult rahvaliigas. Nüüd üritatakse näidata, et ka väikestel tegijatel on koos tegutsedes võim. Koondumisele aitas kaasa ka asjaolu, et näis nagu pandeemiast tulenev majanduslangus ei oleks finantsmaailma proportsionaalselt üldse mõjutanudki. See tekitas paljudes tunde, nagu oleks tegu ebaausa asjaajamisega. 

On inimesi, kelle jaoks paistis see võimalusena rikastuda ning ka neid, kes riskisid oma rahaga selleks, et saata sõnumit. Hüüdlaused nagu „WE’RE STILL IN” ja „WATCH THEM BURN” defineerivad foorumis valitsevat atmosfääri. Üksteise üles haipimine käib asja juurde ning paljude inimeste jaoks on Wall Streeti vastasest liikumises osalemine  võimestav ja põnev. Kui maailma rikkaim mees Elon Musk säutsus „Gamestonk!!” viitega WSB foorumile, suurendas see inimeste enesekindlust veelgi. Kuigi internetifoorumist loetu põhjal on raske inimeste olemust hinnata, siis bro-kultuurilik testosteroon on tuntav juba ainsagi postituse kommentaaride lugemisest.

Sirvinud kolme päeva jooksul erinevaid kommentaariume tekkis mul tunne, nagu oleks tegu minuealiste ehk kahekümnendates inimestega, kellega teismeeas koos arvutimänge sai mängitud. Foorumis leidub kindlasti ka neid, kes pühendavad iga vaba minuti ettevõtete ja turgude analüüsimisele ja tegevuse planeerimisele ning teavad ka päriselt, mida nad teevad. Kuid on ka teisi, kes nüüd küsivad, kuhu äsja saadud pärandus investeerida või kuidas 30-aastaselt pensionile jääda. Kui varem oleks säärases olukorras pöördutud finantsnõustaja poole, siis foorumis esinevad eksperdid võivad sama töö tasuta ära teha ning säilib ka iseseisvustunne – voh, mina ise tegin selle valiku!

Paljude jaeinvestorite jaoks on tegu ka lihtsa hasardiga, kus võiduvõimalusi nähakse sarnaselt lotopiletiga. Foorumis olles tekib kiiresti arusaam, et hasarti ja riski peetakse väärtuseks omaette. Julgelt taotakse vastu rinda ja deklareeritakse, et indeksfondid on boomer’itele ja õige mees ostab out-of-the-money optsioone. Tasub muidugi küsida, kas sellist finantskäitumist tasub laiemalt julgustada. 

Kogu see lugu tõestas, et ka tavainimesel on võimalik finantsmaailma hiidude vastu üles astuda. Kommentaariumeid lugedes võib näha viiteid sellele, et otsitakse uusi jahimaasid ja võimalusi avalikkusele oma jõu näitamiseks ning rikastele uuesti koti pähe tõmbamiseks. Olukorra absurdsust ilmestab ka asjaolu, et tänaseks vaid nädal aega kestnud juhtumist plaanib produktsioonifirma Metro-Goldwyn-Mayer juba filmi teha

Investeerimismaailma kangelane

Meedia fookusesse sattus selle looga seoses ka 2013. aastal asutatud maakler-vahendaja ettevõte Robinhood, mis lubab inimestel erinevate finantsinstrumentidega komisjonivabalt kaubelda. Robinhood on olnud kogu protsessi käigus jaeinvestorite põhiline tööriist. Täna kasutab platvormi üle 13 miljoni inimese ning vähemalt pooled selle kasutajad omasid möödunud nädala lõpus GameStopi aktsiaid. Ent Robinhood, kes ennast uljalt finantsmaailma demokratiseerijana tutvustab, astus möödunud neljapäeval vastuolulise sammu otsustades kogu kaose keskel piirata jaeinvestorite võimalusi investeerida GameStopi ja seitsmesse teise firmasse. See polnud tavapärane sekkumine turutoimimisse ning kriitikat tuli ka poliitikutelt nagu Alexandria Ocasio-Cortez, kes kuulutas piirangud vastuvõetamatuks. 

Palju on spekuleeritud potentsiaalsete välismõjutajate üle, kuid peamine põhjus seisneb arvelduskodade kapitalinõuetes. Mistõttu kaasas Robinhood eelmisel nädalal miljardi dollari väärtuses lisainvesteeringuid.

Olgugi, et Robinhood teeb varem ehk kättesaamatuna tundunud kauplemise lihtsamaks, tuleb pöörata tähelepanu ka selle ohtlikkusele algajatele investoritele. Möödunud aastal sooritas enesetapu 20-aastane tudeng Alex Kearns, kes oli veendunud, et ta oli kaotanud üle 650 000 €. Tegelikkuses oli see summa aga ajutine väärtus tema ostuoptsioonile (finantsinstrument, mida on ostetud palju ka GameStopi kontekstis) ning ta oli kaotanud hoopis 13 000 €. Paratamatult on nimetatud juhtum ka ilmestav näide Robinhoodi äripraktikatest. Selle asemel, et soodustada tavapärast aktsiate kauplemist ja indeksfondidesse investeerimist, suunavad nad kasutajaid tegema selgelt riskantsemaid otsuseid nagu optsioonidega kauplemine. Võib vaid loota, et algaja investori traagiline surm ajendab seadusloojaid ja avalikkust põhjalikumalt arutama selle üle, millised regulatsioonid ja piirangud peaksid finantsinstrumentidega kauplemisel kehtima.

Praeguse olukorra raugedes võivad paljud minna koju haavu lakkuma, leppides tõdemusega, et sellisel turul kauplemine pole nende veregrupp. Kuid tõenäoliselt said paljud inimesed kogu saagast rohkelt motivatsiooni edasi tegutsemiseks. GameStop ei jää tõenäoliselt viimaseks kõmuliseks juhtumiks ning põhjused, mis on tekitanud inimestes protestitunde, ei kao, kui süsteem tundub inimestele ebaaus. Kuidas seda päriselt muuta, on aga palju keerulisem küsimus.