Uimastitega kaasnevaid kahjusid aitaks vähendada pelgalt see, kui me ise näiteks peol, festivalil või muus keskkonnas teiste suhtes tähelepanelikumad oleme.

Mariliis Mõttus. Foto: Kertin Vasser

Kuigi aasta lõpuni on veel poolteist kuud aega, seisame taas silmitsi kurva statistikaga, milleks on uimastite üledoosist tingitud surmad. Kui 2021. aastal registreeriti Eestis 39 narkootikumide põhjustatud surma, siis eelmisel aastal oli neid juba 80 ning 2023. aasta üheksa esimese kuuga 90. Nagu meedias korduvalt mainitud, on see hüppeline tõus seotud ülikangete sünteetiliste opioidide ehk nitaseenide turule tulekuga. Sealjuures on toksikoloogilised analüüsid näidanud, et enamiku üledoosisurmade puhul oli põhjuseks segamini tarvitamine ehk mitme uimasti kombinatsioon. Üledoosisurmasid on põhjustanud teiste hulgas ka amfetamiin, kokaiin ja mitmed retseptiravimid. Narkootikumide tarvitamine pole levinud vaid mingis kindlas ühiskonnagrupis – see harjumus ei küsi vanust, majanduslikku staatust ega sugu. Samuti erinevad tarvitamise põhjused, näiteks teraapiline tarvitamine toimetulekuks negatiivse meeleseisundiga, rekreatiivne kasutamine lõõgastumiseks ning võimekust suurendav tarvitamine näiteks keskendumisvõime parandamiseks.

Tervise Arengu Instituudi ning kohalike narkopoliitika aktivistide eestvedamisel on kutsutud ellu nüüdisaegsed lahendused, sh nt ööhaldjad, tänu millele on üha rohkem fookuses ennetus- ja teavitustöö, mille eesmärk on uimastitega kaasnevate ohtude teadvustamine ja nendest rääkimine. Ometi tõdes ka üleeile sel teemal „Terevisioonis” rääkimas käinud Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste keskuse juht Aljona Kurbatova, et pole piisavalt ressursse, et kõigini jõuda.

Kui vestlesin suve hakul „Turvalisema ööelu” projekti juhi Mikk Oja ja koolitaja Elise Rohtmetsaga ööhaldjatest, jäi minu jaoks ühe olulise ressurssi puudutava märkusena kõlama sõprade roll kahjude ennetamises. Kas või pelgalt see, kui me ise näiteks peol, festivalil või muus keskkonnas teiste suhtes tähelepanelikumad oleme. Nii võib aidata traagilisi tagajärgi vältida näiteks sõpradele infokildude puistamine uute ohtlike ainete leviku kohta, mis võivad halvemal juhul ka nn peodroogide hulka sattuda, selle lingi jagamine, mis selgitab uimastite koosmõju, või lihtsalt oma tuttavatel või teistel peolistel silma peal hoidmine, kui on siiski otsustatud uimasteid tarbida. Usun tõsimeelselt, et igaüks saab niimoodi kild killu haaval ja loengut pidamata ennetusse panustada. Kasutagem seda ressurssi.