Plaadiarvustus: Mischa Pavlovski – Kapitel (Posh Isolation, 2014)

Posh Isolation (PI) on alates 2009. aastast Taanis pesitsev ja alternatiivmuusika rida ajav plaadifirma, mille kataloog ulatub tänaseks enam kui saja väljalaskeni. PI on agar kassetikultuuri edendaja, kuid sekka mahub ka ports vinüüle, sealhulgas mullu augustis ilmunud Mischa Pavlovski debüüt „Kapitel”.

Posh Isolation (PI) on alates 2009. aastast Taanis pesitsev ja alternatiivmuusika rida ajav plaadifirma, mille kataloog ulatub tänaseks enam kui saja väljalaskeni. PI on agar kassetikultuuri edendaja, kuid sekka mahub ka ports vinüüle, sealhulgas mullu augustis ilmunud Mischa Pavlovski debüüt „Kapitel”.

Plaadilt leiab vaid neli lugu, kuid igaüks neist küündib 10 minuti kanti ning seega saab rääkida täispikkuses albumist. Varem punk- ja metal-bändides mänginud Pavlovski huvitus elektroonilisest muusikast juba aastaid tagasi, kuid omaloominguni jõudis ta selles žanris 2012. aastal, mil esimesed katsetused Abletoniga olid inspireeritud dub techno’st.

Kuigi „Kapiteli” A-poole lugusid iseloomustavad sügavad bassid ning tummine kaja, ei tasu siin tõmmata paralleele sakslaste Basic Channeli koolkonnaga. Juured jäävad pigem Briti IDMi pioneeride Beaumont Hannanti ja Seefeeli õitseaega ning palad sobiksid „Artificial Intelligence’i” tüüpi kogumikule. Kuna Pavlovski identiteet on segu Venemaast, Rootsist ja Taanist, tunneb „Kapitelis” põhjalaiuste jahedamat hingust.

A-pool maitseb suhteliselt mahetoodanguna, kuid B-osa on väetatud keemiliste ühenditega ning autori helikeeles on rohkem provokatiivsust. Ilmselt pole juhus, et sisse põimitud acid’i-lõikude najal meenub Pavlovski ühe praeguse lemmiku Abdulla Rashimi loodud plaadifirma Northern Electronics (nt Varg) ja kaugele ei jää Andreas Tillianderi happesümfooniad. Põnevaim on neljas, kõige pikem rada, milles pinnamüra ning minimalistlik kohin tekitavad üha tugevneva resonantsi ning loovad antud lugude seas kõige kosmilisema atmosfääri.

„Kapitel” ei ole tavapärane rütmimuusika, vaid sobib pigem kuulamiseks või ambient techno teemalisteks DJ-settideks. PI mahukas kataloog väärib samuti lähemat uurimist, alustades näiteks äkilist sisu ja vormi harrastava sündiprojektiga Croatian Amor, mille taga on plaadifirma üks asutaja Loke Rahbek.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plaadiarvustus: Joel Tammik – Rajaleidja II (Väli, 2013)

Plaadiarvustus: Joel Tammik – Rajaleidja II (Väli, 2013)

Joel Tammiku album „Rajaleidja IIˮ on ambient-tekno vallast väljapõksunud teekond läbi raadiolainetest kubiseva roheluse.
Plaadiarvustus: Tommy Cash – €$¥ (2014)

Plaadiarvustus: Tommy Cash – €$¥ (2014)

Viimase aja kuumim teema Tommy Cash on eesti räpimaastikule nagu Molotovi kokteil vanadekodus.
Müürileht